Kired emapalga ümber

Juba teisipäeva hommikul oli Keskerakonna elektroonilises kirjakastis terve hulk tulevaste lapsevanemate sõimukirju, milles nad väljendasid hirme oma suureneva pere tuleviku pärast. Toome siinkohal ära neist ühe. Palusime seda kirja kommenteerida Riigikogu rahanduskomisjoni liikmel Kadri Simsonil.

Tere,

Eesti Vabariigi kodanikuna on mul õigus küsida suurimalt erakonnalt vastust oma küsimusele, kuna olen ilmselgelt natukene segaduses. Teemaks on vanemahüvitise kärbe 50 protsenti. Minu teada on kärbitud ja räägitud kärbetest 8 või 15 protsenti teistes valdkondades ning tänane uudis oli minu jaoks väga üllatav - HETKEL RASE OLEV JA KOHE EMAKS SAAV NAINE on justkui ühiskonna parasiit, kes teenib endale välja 50 protsendise kärpe, kuna ma oletan, et teie arvates on tegemist isikuga, kes ei vääri meie ühiskonnas üldse mingit austust? Ilmselgelt on see hea võte, sest viimast kuud rase naine ei saa enam midagi tagasi pöörata - söö seda, mis nüüd antakse ja ole vait. Miks ei või seda asja ajada tsiviliseeritult - hoiatada inimesi ette, mitte panna teda fakti ette? Öelge, mida kohe emaks saavad emad saavad teha (aborti ??) - neil pole ju taganemise teed? Samas last planeerides arvestati ju sellega, mida riik garanteerib ja lubab. Mina ei saa ju homme riigile öelda, et alates juulist ma maksan tulumaksu 10 protsenti, sest mu majanduslik seis on halvenenud?

Planeerisime last olukorras, kus meil oli kindlus, et saame lapse kasvatamisega hakkama (enne seda oli soetatud kodu, auto - laenudega loomulikult - mida tuleb nüüd tagasi maksta). Aastaid sai makstud riigile sotsiaalmaksu, mille eest sai nii mõnigi töötu ema hüvitist, pensionär pensioni jne. Arvutuste kohaselt olime lapse kasvatamiseks valmis, sest laenude jäägist jäi piisavalt raha.

Nüüd aga arvab Keskerakond, et see pole õige peremudel - kolige kuuse alla elama, sest majalaenu pole vaja ju maksta ja siis jääbki teil raha üle - on see nii?

Kas kohe sünnitav naine või väikest beebit juba kasvatav naine on Teie arvates tõesti nii mõttetu inimene ühiskonnas, kellele võib näkku sülitada ja riigi poolt antud lubadusi murda - Keskerakonna arvates vist nii see on?

Mis võimalused meil nüüd edaspidi on?

Ma ei loodagi, et te mulle vastate, sest see oleks nii Keskerakondlik - te ju muretsete pigem alkohooliku eest, keda on lihtne lollitada ja tema käest hääl saada. Vähegi mõistusega inimene kaotab paraku igasuguse usu riiki, motivatsiooni teda ausalt teenida (miks ma peaksin ostma seaduslikku kaupa ja maksma käibemaksu kui uksest aknast topitakse „leti alust" kaupa - enne ma seda tegu vihkasin, nüüd aga mõtlen, et kuidas riik mulle, nõnda mina talle vastu.

Aitähh KESKERAKOND, et suutsite veel ühe pere usu EESTI RIIKI ära kustutada! Või see ongi teie eesmärk?

Lugupidamisega

Andres

Vastuseks murelikule tulevasele isale.

Täna on Eesti riik ja tema eelarve seisus, kus valitsusliit viib läbi juba teist eelarvekärbet. See puudutab kümneid valdkondi, mida headel aegadel on suudetud kaitsta. Nii kadus väga lühikese etteteatamisega teine pensionisammas. Nii pandi veebruarikuise negatiivse eelarvega kaheksa esimest haiguspäeva töötaja ja tööandja kanda ning nüüd plaanib valitsus vähendada ka haige lapsega kodus oleva vanema haigusraha. Ohus on koolilõuna, tasuta üliõpilaskohad, õpilaskodud, tudengite stipendiumid. Kärpe nägu on selgelt ka töölepinguseadusel, millega tehakse töötaja vallandamine odavamaks ja kiiremaks, samas hüvitised langevad taaskord kärpekirve alla.

Tänaseid majandusarenguid murelikult jälgides võib väita, et olemasolevas seisus kärbib valitsus just kõige nõrgematelt.

Vanemapalk on siiski sotsiaalne toetus, aga seejuures on sellesse toetusesse ainuüksi sel aastal lisatud pool miljardit krooni. Samas on sündivus 2008 aasta 1. kvartaliga võrreldes vähenenud. Seega pool miljardit krooni on kulunud ülempiiri kergitamisele 25000 kroonilt 30 000 kroonile.

Vanemahüvitiseks kulub 2009. aastal 2 222 400 000 krooni. Seega ettepanek ülempiiri vähendada tooks säästu 250 miljoni võrra, mis võrdubki 8%. (Toimetuse rõhutus.)

Tegelikult on ju valik lihtne: kas jätkata Reformierakonna liini, et kaitsta kõrgepalgalisi (alles paar  nädalat tagasi hääletasid nad välja Keskerakonna eelnõu panna riigilt palka saava inimese tulu ülempiiriks 90 000 EEKi) ja seista 30 000-kroonise emapalga eest. Maksimummääras saab emapalka vaid 900 inimest, keskmine vanemahüvitise määr on aga Sotsiaalkindlustusameti andmetel 10 045 krooni kuus.

Seega suurele osale 17000 vanemahüvitise saajatest on ka peale ülemmäära alandamist uueks laeks jääv 15 000 krooni kauge. Säästetud raha eest aga saaksid koolitoitu 120 000 põhikooliõpilast, stipendiume tuhanded tudengid ja võimaluse saada tasuta kõrgharidust sajad tänased gümnaasiumilõpetajad.

Keskerakonna ettepanek, emapalga ülemmäära vähendada, ei läinud läbi. Läbi läks aga Reformierakonna  ettepanek - täna maksab riik õppelaenu võtnud ja lapse saanud tudengist emale pool õppelaenust tagasi. Alates 1. juulist tuleb tudengil endal oma õppelaen 100-protsendiliselt  kustutada.  

Lugupidamisega

Kadri Simson

Ka halvas ilmas on süüdi Keskerakond

Miks te, Andres, panete võrdusmärgi selle vahele,  mida kõvahäälselt kinnitasid Vabariigi Valitsus eesotsas Reformierakonnaga ja peaminister Ansip isiklikult ning mida on taotlenud Keskerakond?

On ju just Reformi ajupesu Eesti kirjeldamatust majandusedust eriti just noorema rahva mõtlematult laenama pannud. Aastatega kultiveeriti arusaamist, et mitte midagi ei saa selle riigi eduga juhtuda. Palgad aina kasvasid, ja sellega kujunes üsnagi väärastunud arusaam, et mida kallima hinna eest midagi ostetakse, seda edukam ja vingem tegelane ollakse. Reaalsusele ei tahtnud keegi silma vaadata.

Keskerakond on aastaid kutsunud inimesi üles oma peaga mõtlema,  mitte laskma ennast uinutada valitsusparteide hällilaulust. Näiteks  kirjutasin aasta tagasi (18.06.2008), ajal, mil Vabariigi Valitsus vahussui kinnitas, et mitte mingisugust kriisi Eestis ei ole ega tule,  Kesknädala juhtkirjas samadest probleemidest, mis nüüd koletu reaalsusena paljude liba-edu vilju maitsnute ellu on tekkinud.

Edukad ja kõrgepalgalised ning „alkohoolikud"

Mis puutub „alkohoolikutesse", keda Keskerakond eelistavat, siis on äärmiselt kurb tõdeda, kuivõrd lõhestunud on meie ühiskond. Hirm tuleb peale, kui tajud, et inimesed hakkavad mõtlema vaid siis, kui oma Jeep'i või BMW liisingu tasumisega ning majalaenu maksmisega raskeks läheb, ja et süüdlaseks arvatakse siis loomulikult kõik teised, ka need, keda aastaid pole tahetud märgata ja keda ühesõnaliselt „alkohoolikuteks" nimetatakse.

Kas on „alkohoolikud" kõik need paljulapselised ja/või vähekindlustatud pered, kelle lastelt tahetakse ära võtta võimalus kasvõi kordki päevas korralikult ja tasuta süüa!? Kas on „alkohoolikud" kõik need põhikoolilõpetajad, kes võivad ilma jääda  võimalusest keskharidust saada, ja need potentsiaalsed üliõpilased kellele kõrghariduse saamine võib jääda kättesaamatuks unistuseks?

Mis aga nüüd mõtlematult võetud laenude tagasimaksmisega seotud raskustesse puutub, siis meenub mõni aeg tagasi nähtud film „Varjupoks". Selle filmi peategelaseks oli vägagi lootustandev poksija Artur Koltšin, kes jäi otsustaval tiitlimatšil saadud löögist pähe pimedaks. Enne matši  läbis ta arstliku komisjoni, kus tal silmadega seotud tervisehäda avastati, kuid Artur anus, et seda kirja ei pandaks ja ta võistlema lubataks, kuna „midagi ju niikuinii ei juhtu, matš on aga äärmiselt tähtis".

Treener tuli siis peale õnnetult kaotatud matši mänedžeri juurde ja palus Koltšini jaoks pimedaks jäämisest päästvaks operatsiooniks raha. Ta ütles, et juhtunus pole ju keegi süüdi ja et poiss võib nüüd alatiseks invaliidiks jääda. Mänedžer, kes tänu mahhinatsioonidele arstliku komisjoniga oli hulga raha kaotanud, aga vastas: „Süüdi on alati keegi, kui aga inimesel on peas ajude asemel margariin, on ta invaliid juba lapsest saati."

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

[fotoallkiri:]  MIS ON TÄHTSAM? Kas see, et hästi elama harjunud ja õigel ajal sünnitanud emad saaksid oma harjumused säilitada või et kõik lapsed saaksid ka tulevikus korraliku koolihariduse?

Jaga |