Tallinnal läheb hästi - ja see neid ärritabki

Paljud inimesed ei saa aru, mis sõda käib pealinna ja valitsuse vahel.

Miks nad kogu aeg Tallinnaga riidlevad, küsivad ühed.

Miks neil Savisaar kogu aeg hambus on, pärivad teised.

See valitsuse ja pealinna vastasseis on juba kõrini ära tüüdanud, kurdavad kolmandad.

Meid ei huvita, kas õigus on Savisaarel või Ansipil, me läheme lihtsalt Eestist minema selle õudse õhkkonna tõttu, teatavad noored.

Meedia nn sõltumatus

ajal, mil avalikkus sai teada IRL-i elamislubadest ja Reformi rahastamismuuladest, on läbi. Eesti meedia sõltumatuse limiit on otsas nagu alati enne valimisi.

Osa kergeusklikke meediatarbijaid (kelle arvates olid parteid jagunenud nn valgeteks ja mustadeks jõududeks) ohkis, ähkis ja puhkis ning pööritas ootamatusest silmi, kui saadi kuulda Rosimannuste Autorollo-skeemidest, ämma rahakappidest ja sularaha täis kilekottidest.

„Näete nüüd, rünnatakse ka teisi erakondi - saite nüüd, keskerakondlased!" parastati kahjurõõmsalt.

IRL-i kõige kõvem

ämbrikolistaja ja riigi majanduse allaviija Juhan Parts teenib tuhandeid põlastavaid kommentaare, kuid teeb endiselt näo, nagu poleks midagi juhtunud - ei Estonian Airiga ega elektrihinnaga. IRL-i siseminister Ken-Marti Vaher ei suuda hakkama saada oma valdkondade juhtmehitamisega ja sama erakonna kaitseministrit Urmas Reinsalut, piinlik küll, ei võta tõsiselt enam mitte keegi.

Teadjam seltskond

ennustas juba varakult, et imet ei juhtu - Eesti meedia sõltumatust pole olemas! Et enne valimisi pannakse taas peale vanad plaadid (tänavaaugud, venelased, vanad kohtulood) ning ainsaks peksupoisiks jääb opositsiooniline Keskerakond ja selle erakonna juhitud üks suur omavalitsus - Tallinn.

Nii läkski.

Valimisteni jääb napp neli kuud, ja viimane kui Autorollo on meediast kadunud. Postimehe veergudel (õigemini lausa paarislehekülgedel) laiutavad Tuuli Kochi (tuntud ka kui Tulka, vt Kesknädal 20. märts 2013, „Muz ja Tulka Facebookis") mittemidagiütlevad sõnavood sellest, kui halb on Tallinn ja kui rumal on pealinna volikogu. Lehetellijatele pakutakse nende oma raha eest mitu aastat leierdatud telefonilindistusi endiste linnaametnikega.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf aga viis asja nii kaugele, et tema kaela 24. aprilli Postimehes kallatud sopp seoses väidetava kuulumisega justkui rahapesijate ringkonda sundis end Eesti esimeseks kvaliteetleheks pidavat Postimeest 27. mail vabandama - neli rida tagasihoidlikus leheservas (vt tänases Kesknädalas lk 3).

Kesknädal

peab vajalikuks meelde tuletada, et kõigisse sellistesse Tulka-lohedesse, mis hakkavad valimiste eel veergude viisi vonklema, tuleb arukal kodanikul suhtuda stoiliselt. Kindlasti ei ole vaja kulutada nende lugemisele oma tervist ja seal kuulutatud „tõdedele" (et mitte öelda tõbedele) pole vaja pühendada oma niigi lühikest elu. Tunnistasid ju nood meie juhtivad naisžurnalistid, et nende eesmärk pole muud kui „lennutada Tallinnas võimult see kohutav seltskond - Keskerakond".

Seepärast tuleb meil asjadest aru saada väga lihtsalt: kõik need sugestiivselt kujundatud tellimuslood on avalik parteiline propaganda valitsusparteide toetuseks. Ja pilt saabki kohe selgemaks!

Eelmisel nädalal teatas Tallinn,

et annab Äripäeva kohtusse seoses 24. ja 27. mail selles lehes ilmunud alusetute süüdistustega, nagu oleks toimunud Tallinnas korruptiivne tegevus linnavalitsuse teadmisel ja heakskiidul.

Ilmselgelt püüavad ka Äripäeva rahastajad suruda oma süüdistuste teravikku pealinna juhtide poole, lisades pikkadele tekstidele näiteks Edgar Savisaare ja Taavi Aasa pildi - ilma igasuguse seoseta. Sepast ja Parbusest on ilmselgelt vähe, need nimed ei lähe pärast kohtuotsuseid ju enam kellelegi peale. Vaja on kõrgemat verd. Ja seda Äripäev teebki.

Nii et, lugupeetud lugejad, kinnitage rihmad! Küllap varsti tuleb vahepeal nii uuriv ja ontlik ärileht, kes oli tõepoolest kriitiline ka võimuparteide suhtes, taas välja Šveitsi-kontekstiga, et püüda suuremat vaala. Põhimõttel - ega lugeja ei mäleta, mis seal täpselt oli, aga kui juba Äripäev kirjutab, ju siis ikka midagi oli.

Siinkohal

teeksime selgeks veel ühe asja - Äripäev ei kirjuta ühtegi rida, mis kahjustaks tema Rootsi omanike või Eestis tegutseva Rootsi kapitali ärihuve. Eesti huvidest teadasaamiseks peaks lugema teisi väljaandeid.

„Äripäev mürgitab oma luulude tiražeerimisega otseselt linna ärikeskkonda ning linnavalitsuse kohustus on linna selle vastu kõigi seaduslike vahenditega kaitsta," kirjutas Tallinna linnavalitsuse pressijuht Ain Saarna, teatades pealinna pöördumisest kohtu poole.

„Arvestades rünnakute massiivsust, kavatseb linnavalitsus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ja laimulugudega oma müüki suurendada üritavalt ajalehelt aastakasumist 20 protsendi loovutamist. 2012. aastal oli Äripäeva grupi puhaskasum ligi miljon eurot," märkis Saarna.

Äripäev ise

nimetas kohtusse pöördumise otsust „tavapäraseks propagandatrikiks, mille eesmärk on seada kahtluse alla ajalehes ilmunud artiklid ja suunata avalikkuse tähelepanu ära olulistelt teemadelt nagu Keskerakonna varjatud rahastamine ja Keskerakonda kuuluvate Tallinna linnajuhtide tegevus osade ettevõtjate soosimisel".

Seepeale tahaks hoopis teada, kas avalikkuse jaoks pole enam oluliseks teemaks IRL-i elamislubade müügist saadud miljonite paigutamine (mis on Äripäeval välja uurimata) või Reformierakonnaga seotud VEB, R-Hooldus ja „ämm". Missuguste rahadega siis ikkagi Reformierakond 1994-ndal tekkis ja missugustega 1999-ndal võimule tõusis?

Demokraatlikes riikides tegeleb ajakirjandus esmajoones võimu korruptiivsusega, sest selle kahju kogu riiklusele on kordi ohtlikum kui suvalised opositsioonierakonnad, kellest üks - Rahvaliit - on sellesama „sõltumatu" meedia pingutusel suudetud maa pealt kaotada.

Eesti riigi tõelised mured pole aga sellest sugugi vähenenud, vaid hoopiski suurenenud. Nii et peavoolumeedia muretsegu rohkem riigi ja rahva hädade pärast ning närveldagu vähem ühe valla õigustes tegutseva omavalitsuse - Tallinna - pärast.

URMI REINDE

Jaga |