Eesti bränd – terved sportlikud inimesed

MAX KAUR,      01. september 2004


Vt ka Evelyn Sepp, "Kellele kuulub olümpiamedalite sära" 25. augusti Kesknädalas

Spordihuvilisena tekib mul ikka ja jälle küsimus, kas sport on Eesti bränd või on tegemist üksikute tublide inimeste pingutamisega? Meil kerkib sport tähelepanu alla vaid siis, kui keegi võidab medali, või räägitakse lehtedes hoopis sellest, kui spordiringkondades on küpsemas mõni konflikt. Harva näeb ja kuuleb uudistes, kas ja kui oluline on riigimeestele sport kui eluala.
Siiamaani on Kreekas olümpiamängudel tipptulemusi näidanud ikkagi nende riikide sportlased, kus on olemas süsteemne ettevalmistus ning sportlased harjutavad stabiilselt ja tahtejõuliselt. Kas ei võiks Eesti oma riiklikus spordipoliitikas võtta eeskujuks näiteks Hiina või Jaapani ootamatu medalisaju, mis väidetavalt on alles esimene ettevalmistav osa selleks, mida oodatakse neilt Pekingi mängudel?
Häid eeskujusid, keda riiklikul tasemel jälgida, leiab lähemaltki. Võtkem või lõunanaabrite lätlaste esinemine jalgpalli EMil. Leedu korvpallist vist ei julgegi rääkida. Ja millega tegeldakse samal ajal Eestis? Jageldakse katkematult staadionite ja raha pärast. Ehk võiks selle kõige asemel muuta Eesti brändiks selle, et sport on hinnatud valdkond ning meie riigis elavad sportlikud terved inimesed?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)