Kui seda okupatsiooni ees ei oleks!

Oleksime olnud 95 aastat järjepidevalt ja iseseisvalt arenenud demokraatlik riik, mis on väravaks Ida ja Lääne vahel, ning väikeriigina eeskujuks kogu maailmas.

Soome telg ja majandusareng

Esiteks läheme ajas tagasi üle 70 aasta ning kujutame ette, et Eesti suutis üheskoos Soomega vastu seista Nõukogude Liidu nõudmistele ning mitte alluda nõukogude diktaadile. Sellest julgust saades asusid samale positsioonile ka Läti ja Leedu ning moodustus nelja riigi ühisrinne. Ühistegevus jätkus ka Teise maailmasõja ajal ning sõja lõppedes oli juba laialt levinud väljend „Soome telg“, mis iseloomustas nelja riigi koostööd, milles eestvedajaks kujunes Soome Vabariik.

Sõjaga segi löödud Eesti majandust hakati rahu saabudes kiirelt endisesse rütmi viima ning suurt tähelepanu pöörati ekspordi taastamisele. Purustatud Saksamaalt ei olnud veel sõjaeelsete kaubandussuhete taastamist loota ning seega pöörati lisaks Inglismaa turule suurt tähelepanu ka idanaabri – Nõukogude Liidu turule. „Finlandiseerumine“ iseloomustas „Soome telje“ kõiki nelja riiki, kuid vaatamata kohatisele lääneriikide kriitikale suudeti oma geograafilist positsiooni ära kasutada ning majandus arenes jõudsalt.

Loomulikult oli ülitähtsal kohal põllumajandustootmine, kuid sama tugevalt esinesid ka riiklikud tekstiili-, toiduaine- ja keemiaettevõtted. Viimased

 töötlesid põlevkivi kõikvõimalikes vormides ning said õlitoodangu poolest lääneriikides väga hinnatuks. Lisaks riiklikele suurettevõtetele arenesid jõudsalt väikettevõtted, millest suur osa keskendus Nõukogude Liidu varustamisele toiduainetega. Vähetähtis polnud transiidi osakaal.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1990-ndate algul tundsid kõik neli „Soome telje“ riiki lama mõjusid, kuid kuna kaubavahetus polnud orienteeritud ainuüksi idasuunale, möödus see siiski suhteliselt väikeste kahjudega. Edaspidiste sellesarnaste olukordade leevendamiseks ja vältimiseks loodi omavaheline kriisifond. „Soome telg“ asus ühiselt arendama uuenduslike infotehnoloogiliste vahendite valdkonda ning aastatega taastus kaubavahetus idasuunal, nüüd juba Venemaaga. Euroopa Liidus tuntakse „Soome telge“ peamiselt kui edukat transiidikoridori ning mainekat IT-arenduse regiooni.

Eestlaste eneseteadvus ja ühiskond

Okupatsioonita Eesti ei ole väga suur küll rahvaarvult, kuid vaimult on tema tugevus kaugele märgata. Väljendit „eestlase parim toit on teine eestlane“ ei kasuta praktiliselt keegi. Ühiskonnas puudub ärategemise kultus ning ühiselt pingutatakse selle nimel, et lõhe rikaste ja vaeste vahel oleks minimaalne ning solidaarsust väärtustataks kõigis ettevõtmistes.

Tänu pikale iseseisvusajale on eestlased õppinud oluliselt rohkem väärtustama oma riiki ning rahvuskaaslasi. Eelkõige on ühiskonnas suurenenud sallivus, kus majanduslikud jm erisused ei tekita vihkamist ja vaenuõhutamist. Üleüldine majanduslik heaolu ning „paksu riigi“ ideoloogia on aidanud üles ehitada tugeva ja inimkeskse sotsiaalsüsteemi. Eesti inimesed tunnevad igal hetkel sotsiaalset turvalisust, ning see väljendub reaalselt nende mõttelaadis. Väärtustatakse muredele kogukondlikku lähenemist ning osatakse rõõmu tunda ka väikestest asjadest. Teadmine, et hätta sattudes aitab sind alati su kodumaa, on muutnud eestlased palju sõbralikumaks, kui nad seda oleksid okupatsiooni üle elanud riigis.

Parima näite eestlase rahumeelsest mõttelaadist leiame liikluskultuurist, mida tuuakse eeskujuks kogu Euroopas. Eesti liiklejad on ääretult viisakad, seaduskuulekad ja rahulikud. Alati leitakse õigel ajal üles suunatulekang ning kui peaksidki kogemata kellelegi ette keerama, siis ei järgne sellele pooletunnist jälitus- ja karistusmissiooni. Jalakäijaid ei pritsita sopaga üle, sest nad oskavad kasutada kõnniteed ega kipu sõiduteed ületama punase tule all. Ühistransport on kvaliteetne, laia võrgustikuga ja populaarne ning autostumine pole eriti päevakorral.

Linnastumise suund on juba suuresti läbi elatud faas ning üha rohkem inimesi soovib oma kodu rajada maale. Riigipoolsed soodustused ja toetused ettevõtluse arendamiseks erinevais piirkondades ning heas korras taristu aitavad sellesuunalisele liikumisele kaasa.

Äärmiselt positiivne on asjaolu, et eestlaste rändesaldo püsib aastate jooksul üsna stabiilne. Regiooni palgatase on suhteliselt sarnane ning ka töö leidmine pole eriti keeruline. Noorte perede Eestisse jäämise soodustamiseks toimib riiklik elamuehitusprogramm, kasutatakse riiklikke toetusi maapiirkondadesse elama asumiseks. Nii ei näe suur osa noortest põhjust Eestist lahkuda.

Eeskujulik Eesti

95 aastat järjepidevalt ja iseseisvalt arenenud Eesti on teinud tarku valikuid ning suutnud naaberriikidega koostööd tehes hakkama saada ka kriitilistel ajahetkedel. Mõistlikult üles ehitatud majanduses on ekspordiriskid maandatud ning siseriiklik toodang suudab oma riigi vajadused katta. Head suhted kõigi naabritega, eelkõige Venemaaga, tagavad Eestile tiheda kaubavahetuse ja korraliku transiiditulu ning loovad kaudselt tuhandeid töökohti.

Kõige enam on 95 vabalt elatud aastat tulnud kasuks eestlaste eneseteadvusele ja kaasmaalaste väärtustamisele. Maailm ei tunne morne ja tõsiseid eestlasi, vaid tagasihoidlikke, töökaid, rõõmsaid ja tegusaid eestlasi. Eesti riik asub inimeste teadvuses põhjamaiste heaoluriikide seas. 95 aastat katkematut iseseisvust on muutnud Eesti tõeliselt suureks vaimult, mis inspireerib inimesi loovalt ja jätkuvalt tegutsema omaenda õnne ja oma riigi au nimel.

Toimetuselt: Taavi Pukk juhtis 16.-17. augustil Paides arvamusfestivalil Keskerakonna telgi tööd.

TAAVI PUKK

noorpoliitik

Jaga |