Põhja-Korea tuumaprogramm

JÜRI LIIM,      07. mai 2003


Kaasajal arendavad põhjakorealased kibekiirelt ja edukalt isiklike ballistiliste rakettide tehnoloogiat ja monteerivad neid. Rakette on praeguseks ajaks välja ehitatud ja tootmisse viidud mitut tüüpi. Oluline on see, et neile saab paigutada ka tuumalõhkepäid.

Jutt käib ennekõike kesktegevusraadiusega töökindlatest ballistilistest rakettidest No-Dong-1 (NKSL-1) ja Tae-podong-2 (TD-1). Nende praeguseks lennukauguseks on 1500-2000 km.
Just need raketid on suutelised tabama Lõuna-Koread ja Jaapanit. Loomulikult on käsitletud raketid ohuks ka mainitud riikides paiknevatele USA baasidele. Kindlasti on just need baasid "punadongide" peamisteks sihtmärkideks.
Teatud reservatsiooniga võib siiski eeldada, et põhjakorealased ei söanda koheselt ja arutult ähvardada näiteks Jaapanit, kelle tugevaks liitlaseks on ameeriklased. Kogu ettevaatlikkus aga kaob, juhul kui onuke Bush annab oma meestele rünnakukäsu.
Põhjalaste peamiseks vihaobjektiks on ikka Korea poolsaare lõunanaabritest hõimukaaslased. Nendest alustades aga on mängumaa lai ja võimalused üpris arvestatavad.
Kuna punaKoreal on olemas tuumarelv, on see kahtlemata suureks riskifaktoriks, nagu öeldud, kõigepealt Korea poolsaare põhja- ja lõunaosa vahel. Omades tuumamadjakat, võib kommunistlik Korea igati provotseerida ja õrritada Lõuna-Koread, samas kartmata sealt otsustavat vastulööki. Seda õrritamist erinevates variatsioonides teostatakse kaunis sageli ja meelsasti.

Jaapan ei tuku

Sellises pea kohal rippuvas ohuolukorras ei tuku kahtlemata ka Jaapan. Omades vajalikke reaktoreid, on juba suudetud koguda rohkem kui tonnijagu pommiplutooniumi. Kui asjaolud väga kuumaks lähevad, ei jää Jaapanil muud üle, kui loobuda oma tuumavabast tsoonist ja staatusest ning hakata olemasolevast plutooniumist rajama rahvuslikku tuumaarsenali.

Majanduslikus ja tehnilises mõttes on nad suutelised kiirelt ja kõrgel tasemel aatompommide ja tuumalõhkepeade tootmist käivitama. Pealegi on neil vajalikud kanderaketid olemas. Kõige eelöeldu valguses on see Jaapani tuumavaba tsoon üpris kummaline. Seda oludes, kus kõik komponendid on olemas. Jääb üle ainult kõik kiiresti "kokku klopsida". Seda oskavad ja suudavad nad imehästi teoks teha.

Põhjalaste võimsad "dongid"

Põhjakorealaste palju võimsamad raketid on aga No-Dong-2 (NKSL-X-2) ja Tae-podong-2 (TD-2). Mainitud rakettide laskekauguseks on 4000-6000 km. (No-Dong-2 puhul tekib selles suuremas kauguses siiski teatud kahtlus).
Kui pidada silmas ameeriklasi, siis suudavad need raketid tulistada näiteks Alaskat ja Hawaii saari. Tegelikult on need relvad suutelised hoidma tule all kogu Vaikse Ookeani Aasiaosa. Sellest aga peaks olema esialgu rohkem kui küllalt.

Relvad täiustuvad

Põhja-Korea on kaasajaks tootnud niivõrd palju hea kvaliteediga kesktegevusraadiusega ja ballistilisi rakette, et see riik on kujunenud peamiseks raketikaupmeheks Lähis-Ida turul. Neid rakette ostavad järjekindlalt islamiriigid. Äri õitseb ja "donge" suudetakse toota nii palju, kui nõutakse. Turu on taganud nende rakettide suhteliselt madal hind. Peamiseks plussiks aga on relvade töökindlus ja käsitlemise lihtsus.
Praegu täiustatakse Koreas absoluutselt uut raketimudelit, mis peab vastavalt plaanile valmis saama aastaks 2005. Oma riiklike raketivägede täisprogrammi aga suudavad põhjalased valmis ehitada alles 10-15 aasta pärast, kuid see programm on väga võimas. Võib öelda, et venelaste, jänkide ja hiinlaste kõrvale tõuseb suur neljas - Põhja-Korea.

Kas need plaanid ka täituvad, on raske öelda, kuna võimatu on täie kindlusega ette näha selle riigi tulevikku. Siin tuleb arvesse võtta võimalikku ameeriklaste kallaletungi ja sellest johtuvalt vähemat või suuremat majanduse ja sõjalise potentsiaali tagasipaiskumist.

Lõpetuseks veel kord, sest kordamine ei ole kurjast: Kuidas ka ei ole, kuid pärast arvete klaarimist Iraagiga võtab USA kõigi eelduste kohaselt käsile teiseks paariariigiks kuulutatud Põhja-Korea.

21.01.2003

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)