Aastalõpp Euroopa Parlamendis

Tööaja direktiivi muutmine

 Tööaja direktiivi muutmine tõsteti päevakorda suvel, põhjuseks mitmed Euroopa Kohtu lahendid. Viimati kaasajastati seda direktiivi 2005. aastal. Kuna direktiivi vastuvõtmiseks kohaldub kaasotsustamismenetlus, arutati sotsiaalministrite nõukogu ühispositsiooni EP-s.

Arutluse all oli kolm teemat:

1. individuaalne ületunnitöö. Direktiivis sätestatud individuaalne ületunnitöö võimaldas täiendavalt teha ületunnitööd (lisaks lubatud 48 töötunnile nädalas) tingimusel, et see ei kahjusta töötaja tervist.

Elus tuleb ette erinevaid olukordi ja kindlasti võib toetada inimesele võimaluste andmist ise otsustada, mis ajahetkel  tal on vajalik ja võimalik enam töötada. Olgu siis põhjuseks täiendava sissetuleku vajadus, tarvitus arendada oma karjäärivõimalusi või muu isiklik põhjus. ?letunnitöö tegemise võimaluse keelamine võib kaasa tuua olukorra, kus tööd ikkagi tehakse, kuid tasu maksmisel seda sellisena ei arvestata. Hispaanias ja Portugalis, kus täiendava ületunnitöö tegemine oli juba varem siseriiklike õigusaktidega keelatud, kasutati ühe ja sama tööandja juures töötajale mitme töölepingu vormistamist. Nii töötati ühe alusel välja normtunnid, ja seejärel käivitusid uued nn normtunnid, aga juba teise lepingu kohaselt. Loomulikult ei tasustatud neid kui ületunde kõrgema tasuga. Kindlasti ei ole see töötaja huvides. Valdavalt Sotsiaaldemokraatide ja teiste vasakpoolsete erakondade ning Prantsusmaa ja Itaalia saadikute  häältega keelustati individuaalne ületunnitöö.

2. valveaeg. Kehtiv tööaja direktiiv valveaja mõistet ei sisaldanud. Euroopa Kohtu lahendite kohaselt loetakse valveaeg töökohal tööajaks. Arutelu all oli kaks lähenemisnurka. Esiteks: kogu valvekorraaeg, sealhulgas tegevusetu aeg, loetakse tööajaks. Teiseks: toodi sisse mõisted “aktiivne valveaeg” ja “passiivne valveaeg”, kusjuures valvekorra tegevusetut aega tööajaks ei loeta. Parlamendi toetuse leidis teine lähenemisnurk. Selline seisukoht oli kummastav, sest ei sõltu ju arstist, kas tal tuleb valvekorra ajal katkematult patsiendiga tegelda, või näiteks tuletõrjujast, millal väljakutsele tuld kustutama sõita. Euroopa Kohtu lahendite kohaselt loetakse valveaeg töökohal tööajaks.

3. kompenseeriv puhkeaeg. Kehtiva direktiivi kohaselt tuleb kompenseerivat puhkeaega võimaldada, kui lüheneb töötaja igapäevane puhkeaeg või pikeneb tööaeg. Võimalustena oli arutluse all puhkeaja kompenseerimine kas koheselt või mõistliku aja jooksul. Toetati kohest kompenseerimist, kuigi see nõue minu ja ka paljude teiste arvates võib põhjustada töökorralduslikke raskusi, eriti sektorites, kus tööjõudu napib. Kohtulahendid nägid ette kompenseeriva puhkeaja andmise otsekohe pärast ületunde.

Parlamendiliikmete assistentide uued töö- ja palgaeeskirjad

 EP kiitis heaks parlamendiliikmete assistentide ühtsed personalieeskirjad, kellest moodustub eraldi kategooria ühenduse muude teenistujate kategooriate kõrval. Uus ja ühine personalieeskiri võimaldab kaotada seni kehtivad 27 liikmesriigi erinevad süsteemid ning aitab tuua selgust ja läbipaistvust assistentide töölevõtu- ja palgaeeskirjadesse.

Nii võetakse assistendid tulevikus tööle EP-ga sõlmitava otselepingu alusel, millest lähtuvalt maksab neile palka EP finantsteenistus. Assistentide töölepingud saavad olema tähtajalised, otseselt seotud saadiku ametiajaga ning lõpevad automaatselt EP ametiaja lõppedes. Samas on saadikud täiesti vabad assistendi valikul, töölepingu pikkuse määramisel ning assistendile ülesannete andmisel.

Oluline on veel ka see, et tulevikus kehtiksid assistentide suhtes ühenduse muude teenistujate sotsiaalmeetmed ning assistendi palk sõltuks tema palgaastmest. Uued eeskirjad hakkavad kehtima pärast EP valimisi ja samaaegselt parlamendiliikmete uue põhimääruse jõustumisega.

Hoiuste tagamise ulatuse suurendamine pälvis heakskiidu

 7. oktoobril 2008 otsustasid EN rahandusministrid, et tulenevalt ülemaailmsest finantskriisist tagavad liikmesriigid erakorralisena eraisikute hoiuseid ühe aasta jooksul vähemalt 50 000 euro ulatuses. Sellega seoses tuli EK välja algatusega muuta 1994. a. direktiivi, mis sai ka EP heakskiidu ning aitab EN otsuse viia EL seadusandlusesse.

Tulenevalt EK ettepanekutest on 2009. aasta lõpuks plaanis viia hoiuste tagamise minimaalne ulatus EL-s 100 000 euroni, mis hoiustajatele on tervitatav. Samas peaks EK kindlasti arvestama hoiuste piiri tõstmisel ka liikmesriikide reaalsete võimalustega, et vältida olukordi, kus hoiuste tagamise piiri tõstmisest kujuneb nn võidujooks, millega võidakse tekitada vaesemate liikmesriikide puhul olukord, kus neil puuduvad vahendid sätestatu tagamiseks ja kannatajateks võivad hiljem osutuda needsamad hoiustajad.

Lisaks hoiuste tagamise miinimumi suurenemisele, lüheneb ka hoiuste väljamaksmise periood, vähenedes seniselt kolmelt kuult neljateistkümne päevani. Samas, juhul kui  rahale juurdepääsu ei ole võimalik tagada kolme päeva jooksul, tuleb tagada erakorraliste maksete tegemine hoiustajale kuni 1000 euro ulatuses.

Kuna EL finantsturud on omavahel vägagi põimunud, siis kutsus parlament  EK ja EN parandama ka liikmesriikide vahelist piiriülest koostööd ning planeerima enam konkreetsemaid meetmeid, mis aitavad vajadusel tagada parema koostöö liikmesriikide vahel kriisiolukorras.

Koostöö tõhustamine liikluseeskirjade rikkumiste eest määratud piiriülese karistuste valdkonnas

Juba 2001. a. on eesmärgiks vähendada 10 aastaga liikluses hukkunute arvu (54 000 inimest) poole võrra. EL on teinud palju olulisi samme hukkunute arvu vähendamiseks, kuid kahjuks ei piisa sellest  veel eesmärgi saavutamiseks.

EK poolt läbiviidud uuringutest selgub, et liiklusalaseid õigusrikkumisi pannakse enam toime teises riigis. Teises liikmesriigis toimunud rikkumistele järgnevad tihti täideviimata karistused, mis nõrgendab EL-is liiklusohutust ja tekitab sõidukijuhtides karistamatustunde.

Valminud on EK direktiivi eelnõu, milles lihtsustatakse karistuste täitmist sõidukijuhtide suhtes, kes on toime pannud õigusrikkumisi mõnes teises liikmesriigis seoses kiiruseületamisega, joobes juhtimisega, turvavöö kinnitamata jätmisega või punase tule alt läbisõitmisega. Just eelpool toodud neli rikkumist nõuavad EL tasandil kõige rohkem inimelusid.

Eelnõu sätestab ka liikmesriikide vahelise elektroonilise andmevahendusvõrgu loomist.

Kliimamuutused ja energiapakett

EP kiitis heaks kliimamuutuste ja energia alase paketi. Sihiks on aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaase 20%, tõsta energiatõhusust 20% ja tagada, et 20% energiavajadusest kaetaks taastuvatest energiaallikatest. Pakett hõlmab kuut õigusakti-ettepanekut.

 1. Ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

EP toetas ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi täiustamisest ja laiendamist. Suuresti just selle direktiivi abil peab EL saavutama oma kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi - 2020. aastaks 20% vähem kasvuhoonegaase kui 1990. aastal.

EL-i heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) on nn piiramise ja kauplemise süsteem, mille piires on süsteemis osalejatel võimalik saastekvoote osta ja müüa vastavalt vajadusele. ETS hõlmab hetkel üle 10 000 energia- ja tööstussektori käitise, mis põhjustavad EL-is pooled CO2 ja 40% kasvuhoonegaaside heitmetest. Uus ETS-i direktiiv rakendub 2013. aastal, mil süsteemi kaasatakse ka mõned uued tööstussektorid (nt ammoniaagi- ja alumiiniumitootjad).

 2. Liikmesriikide jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks

Sätestatakse liikmesriikide minimaalpanus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ETS-ga mittehõlmatud sektorites (tee- ja meretransport, hooned, teenused, põllumajandus ja väikesed tööstuskäitised) aastail   2013–2020.

 Nimetatud sektoritest tuleb k.a. 60% kasvuhoonegaaside heitmetest ning otsuse abil loodetakse neid heitmeid vähendada 10%.

Vastavalt arvutusmudelile ei pea Eesti aga oma heitekoguseid vähendama, vaid võib kuni 11% suurendada. Direktiiv sätestab ka, kui suur osa heitkoguste vähendamisest võib tulla läbi vastavate projektide kolmandatest riikidest.

 3. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

Direktiiviga sätestatakse kohustused, mida liikmesriigid peavad täitma, et 2020. aastaks  kataks EL vähemalt 20% oma energiavajadusest taastuvate energiaallikatega. Eesti peab 2020. a. täitma 25% oma energiavajadusest taastuvate energiaallikatega (2005. a. oli 18%). Transpordisektoris peab vähemalt 10% energiast tulema taastuvatest energiaallikatest.

 4. Sõiduautode süsihappegaasiheitmete piirmäärad

Kui EL-is tervikuna on aastatel 1990–2004 kasvuhoonegaaside heitmeid ligikaudu 5% võrra vähendatud, siis maanteetranspordist tulenev süsihappegaasiheidete osa on kasvanud. Sõiduautode kasutamine tekitab umbes 12% koguheitmest EL-is.

Autode CO2 heitmete piirmäärasid puudutava määruse vastu võtmisega toetatakse eesmärki saavutada 2012. a. autopargi keskmine heitkoguste tase 120 g CO2/km (hetkel 160 g CO2/km). Pikaajalise eesmärgina on fikseeritud, et 2020. a. peab uue autopargi keskmine heitkoguste tase olema 95 g CO2/km.

Erisätted nähekase ette väikestele autotootjatele, kelle valmistatud uusi sõiduautosid registreeritakse ühenduses vähem kui 10 000 iga kalendriaasta kohta. Erisoodustus nähakse ette ka ülimadala CO2 heitega autode tootjatele edendamaks selliste autode tootmist EL-is.

 5. Transpordikütusest pärinevate kasvuhoonegaaside vähendamine

Direktiiviga kehtestatakse tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel transpordikütuste tehnilised näitajad. Nii peavad kütuse tarnijad 2020. a. vähendama kasvuhoonegaaside heidet kütuse olelustsükli jooksul (kaevandamis- ja tootmisetapis, transpordil ja tarnimisel ning lõppkasutusel) kuni 10% võrra, millest 6% vähendamise tase (võrreldes 2010. a.) on kohustuslik ja 4% soovituslik.

 6. Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Süsinikdioksiidi kogumine ja geoloogiline säilitamine on kliimamuutuste mõju leevendamisel üheks uueks EK poolt välja pakutud abivahendiks. Ligemale 40% CO2 heitkogustest Euroopa Liidus on praegu pärit elektrijaamadest.

Heitkoguste vähendamiseks tuleb tööstusrajatised ja elektrijaamad varustada CO2 kogumise  uue tehnoloogiaga ning säilitada heitmeid püsivalt ja ohutult maa-alustes geoloogilistes formatsioonides. Tulenevalt EP survest õnnestus saada  näidisprojektidele ja uuenduslikele taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu toetuseks kuni 300 miljonit ETS-i ühikut, mille eest saaks rahastada ca 15 näidisprojekti.

Kliimamuutuste- ja energiapaketis tehakse tulenevalt liikmesriikide energiaturgude erinevast spetsiifikast paljudele Ida-Euroopa riikidele, sh. Eestile, mitmeid erandeid. Hea, et nii läks. On selge, et Eestis oleks tulnud energiasektori ümberkujundamisega alustada juba 1990. aastatel. Oleme pidanud Eestis energiasäästmist ebaoluliseks teemaks. Nii pole karmistatud ehitustegevuses kehtivaid nõudeid, mistõttu kasumi saamise nimel hiilitakse tihti mööda energiasäästmise põhimõtetest. Vähe on tegeldud elektritootmise hajutamisega ning taastuvate energiaallkate kasutuselevõtuga, samuti ka  suurematesse linnadesse koostootmisjaamade rajamisega, kus elektritootmisel saadud soojusenergiat kasutataks hoonete kütmiseks.

Eestis on aastaid ignoreeritud või tehtud takistusi taastuvate energiaallikate (nt tuuleenergia) kasutuselevõtuks. Vajaliku tähelepanuta on jäänud bioenergeetika, eelkõige energiavõsa kasvatamine ja sellest energia tootmine. Eestil tuleks alustada reformidega jõudmaks kliimamuutuste- ja energiapaketis sätestatud eesmärkide täitmiseni.

Euroopa Ülemkogu ja Prantsusmaa eesistumise kokkuvõte

 EP tutvustati ka 11. ja 12. detsembril  Euroopa Ülemkogul toimunut ja anti ülevaade aastavahetusel lõpule jõudnud Prantsusmaa eesistumise tulemustest. Toimunud arutelu käigus tervitasid mitmed saadikud Prantsuse valitsuse kiiret tegutsemist seoses sündmustega Gruusias ning majandus- ja finantskriisi osas.

Prantsuse president Nicolas Sarkozy märkis, et Prantsusmaa lähtus oma eesistumisperioodil kahest veendumusest – et maailm vajab tugevat Euroopat ning et Euroopa ei saa olla tugev, kui ta ei ole ühtne.

Oma esinemises andis Sarkozy ülevaate Prantsusmaa eesistumise ajal saavutatust, peatudes pikemalt Gruusia konfliktil, finantskriisil, Vahemere Liidul, kliimamuutuste- ja energiapaketil, sisserändel, kaitsepoliitikal ja Lissaboni lepingu teemadel. Oma kõnet lõpetades rõhutas ta: Euroopa ei ole riikide vaenlane ning et riigid ei ole Euroopa vaenlased. Euroopal on vaja suuri ambitsioone, sest vaid suured projektid suudavad riiklikke egosid ületada.

Euroopa Komisjoni kõnevoorus toonitas José Manuel Barroso viimase ülemkogu erakordset tulemusrikkust ning rõhutas vastuvõetava kliimapaketi olulisust –  sellega astuvat Euroopa 21. sajandisse.

Barroso andis EP-le ülevaate majanduskriisi leevendamiseks võetavatest meetmetest (nt tarbimise alahoidmiseks käibemaksude alandamise soovitus, erinevad toetusmehhanismid ettevõtlusele, riigiabi erandi pikendamine jms).

Euroopa Liberaalide fraktsiooni nimel esinenud Graham R. Watson toetas eesistujariigi käitumist finantskriisiga seoses. Ta leidis, et tööstuse ja keskkonna toetamiseks oleks vaja alandada energiasäästlike ning taastuvenergiat kasutavate seadmete käibemaksu (see võiks olla mõtteaineks ka Eesti valitsusele, kes  käibemakse tõstes käitub vastupidiselt).

Kliimamuutuse paketi osas leidis Watson, et järeleandmised teevad eesmärkide saavutamise raskemaks, kuid  tervitas energiasäästlikkuse, süsiniku kogumise ja säilitamise ning heitmekvootide müügist saadud raha kasutamise osas tehtud kokkuleppeid.

Sahharovi auhinna tseremoonia

 Juba 20 aastat on Eiroopa Parlament välja andnud Sahharovi  mõttevabaduse auhinda, millega tunnustatakse inimesi või organisatsioone, kes panustavad inimõiguste ja demokraatia edendamisse maailmas.

Tänavu sai Sahharovi auhinna Hiina inimõiguslane Hu Jia, kes on aktiivselt tegelnud keskkonnakaitsega, HIV/AIDSi alase teavitustööga, teinud üleskutseid uurimaks 1989. aastal Pekingis Taevase Rahu väljakul toimunud massimõrva ning koordineerinud "paljasjalgsete advokaatide liikumist".  Sahharovi auhinna andmisega Hu Jiale tunnistab EP kindlalt ja resoluutselt Hiina inimõiguste eest võitleja tegevust.

Auhinnavõitja sai tšeki 50 000 eurole, mille tänavuse auhinna laureaadi abikaasa annetas seemneks fondile, millest toetatakse inimõiguste eest võitlejate perekondi.

Hu Jia viibib vangistuses, tema abikaasa esines EP-le video vahendusel. 20. aastapäeva tseremooniale olid aukülalistena kutsutud Andrei Sahharovi lesk Jelena Bonner ning kõik eelnevad laureaadid.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |