Kas KAPO-st on kujunenud KGB agentide katusorganisatsioon?

Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva paragrahvi 1. lõigus märgitud ametikohale või vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.“

 Järelikult süümevande rikkujat tegelikult ei karistatagi...

Sama seaduse paragrahv 7 aga sätestab, et „Süümevande andmise korra kehtestab Ülemnõukogu (vt RT 1992, 31, 408 ja RT 1994, 68, 1170) enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimise väljakuulutamist“. Seda seadust täiendati aastatel 1994 ja 2009.

 Juhul, kui peavad paika suurt avalikku huvi pakkunud (mida siseminister Hanno Pevkur ei märganud), aga üldsusele ebaselgetel asjaoludel hukkunud Hardo Aasmäe ütlused, et kurikuulsa VEB-fondi raha võttis Leningradi (Peterburi) ühest pangast 20,5 miljonit USA dollarit välja Heiki Kranich, ja oletades, et too oli KGB agent (miks siis muidu KAPO tema kohta vaikib?) ning käis end 1995. aastal KAPO-s üles andmas kui KGB agent, siis tekib paratamatult järgmine ülioluline küsimus: Kuidas ta sai olla aastatel 1992 ja 1995 Riigikogu liige ning 1994. aastal rahandusminister? Järelikult ta rikkus süümevannet... Kuid arvatakse, et neid isikuid on olnud meil palju rohkem ja „ükski koer ei ole haukunud“.

 Kas Kallase 10 miljonit jäi Eestisse?

Võtame näiteks markantse kohtuasja, kus 1995. aasta septembris esitasid Riigikogu VIII koosseisu liikmed Villu Müüripeal ja Eldur Parder ning ajakirjanik Jüri Estam Tallinna linnakohtusse hagi Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri süümevande tõele mittevastavuse kohta, kuna nende väitel on viimane töötanud KGB süsteemis. Tallinna linnakohus ja hiljem ka Tallinna ringkonnakohus keeldusid aga nende avaldust isegi menetlemast… Siis pöördusid poliitikud Lennart Meri süümevande vaidlustamise asjus kassatsioonikaebusega Riigikohtusse. Seepeale teatas president Lennart Meri 7. jaanuaril 1996. aastal Riigikohtu tolleaegsele esimehele Rait Marustele, et süümevande vaidlustamise menetluse kord kuulub põhiseaduse järgi sätestamisele üksnes Riigikogus?! Nii see asi lõppeski. Mis siis rääkida veel „väiksemate vendade pattudest“?

 Hardo Aasmäe on väitnud, et VEB-fondi raha ei läinud Eestist üldse välja. Võib-olla siis ka Siim Kallase 10 miljonit USA dollarit ei läinud Eestist välja ja meie julgeolekuteenistusi lihtsalt lollitati ainult sellekohaste paberite liigutamisega „mööda maailma“, kuid raha pandi lihtsalt oma taskusse, s.t Reformierakonna juhtivate tegelaste taskusse.

Pangakrahhist kasusaajad

Huvitav on märkida ka seda asjaolu, et ajal, kui Heiki Kranich oli Riigikogu liige, rahandusminister ja Eesti Panga nõukogu liige (ühesõnaga – kui ta õiendas otseselt riigi, s.t rahva rahadega), toimub Eesti pankades suur pankrotilaine, mis väidetavalt võis olla „korraldatud“ meie „kuulsusrikka“ Reformierakonna juhtimisel tegutsenud valitsuse poolt ja heakskiidul. Tundub isegi küllalt tõenäoline, et Reformierakonna juhtivad tegelased, ka valitsuse liikmed, võtsid pankrotistunud pankadest „oma raha“ välja ja viisid selle Rootsi pankadesse, mis meid tänini „suure rõõmuga“ nöörivad. Võib-olla ka siit Rootsi pankadele tulenev hädaoht, kui Tallinn saab hoo sisse loodavale Ühistupangale ja Tallinn võtab oma rahad välja rootslastele kuuluvatest pankadest?!

 Moraal

Loomulikult on raha kaasaegse kapitalistliku ühiskonna vereringe, ja seda on Reformierakond oma pika valitsemisaja jooksul osanud väga osavalt, seadusi eirates, enda kasuks pöörata. Püüdes jätkuvalt jääda poliitilise, s.t rahavõimu käsutajaks, on nende maapealseks jumalaks kujunenud E-valimiste server, olgugi et arenenud maailm seda jumalat ei tunnusta.

ANDO LEPS, õigusteaduste doktor

Jaga |