Mida peaks tegema Eesti?

Eesti peaks Gruusia sõprade tähelepanu juhtima realiteetidele tänases maailmas. Selleks, et vägivalla eskaleerumist peatada, peaks Eesti kasutama kõiki oma kontakte mõlemal poolel. Me peaksime olema võimelised kõnelema mõlema osapoolega, nii nagu teevad Prantsusmaa, Soome, Saksamaa jt. Kuni Eesti on ainult ühe poole advokaat ja kuni Eesti poliitikud käivad vaid Tbilisi vahet, seni ei saa me vägivalla lõpetamisele kuidagi kaasa aidata.

Paraku ei ole meil piisavaid diplomaatilisi kontakte Venemaaga ja me teame asjadest vaid nii palju, kui läänest tilgub. Oma võimaluste poolest oleme kaugel maas enamikust Euroopa Liidu riikidest, rääkimata naabrist Soomest.

Teiseks,

kõige olulisem tähelepanek minu jaoks nende sündmuste valguses on USA märgatav väljatõmbumine regioonist. Võib-olla on see seotud lähenevate presidendivalimistega, aga võib-olla on siin ka teised põhjused. Vene esindaja ÜRO-s märkis, et nende välisministril on päevas kuus telefonikõnet Condoleezza Rice'iga. Ega ta seda fakti ilmaasjata ei avalikustanud. Retoorika võib olla küllaltki jõuline, aga konkreetseid samme USA poolt näha ei ole. Isegi nii president George Bushi kui ka asepresident Dick Cheney kõne, mida meedia püüdis esitada kui eriti karme hinnanguid, olid  tegelikult üsna hambutud. Ka sõnumist president Ilvese telefonikõne kohta Javier Solanaga jäi mul mulje, et rääkis ainult Ilves ja teine pool kuulas ta ära.

Veel üks tähelepanek: olen jälginud paari lõiku Saakašvili teleesinemistest. Mõlemal juhul rippus tema selja taga Euroopa Liidu lipp, kuigi EL ei ole selle konflikti kohta isegi seisukohta võtnud. USA tähelipp aga puudus. Kus on siin loogika? Mulle näib, et see lobigrupp, kes aastaid on püüdnud esindada USA mõne rühmituse huve, peaks tõsiselt kaaluma, kas nad pole äkki tühja töötanud?

Kolmandaks,

Eesti peab rohkem mõtlema omaenda kaitsevõime tugevdamisele. Seetõttu on kindlasti õigus kaitseminister Jaak Aaviksool, siseminister Jüri Pihlil ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesinaisel Kadri Simsonil, kui nad nõuavad, et kaitseväe ning sisejulgeoleku arvelt ei tohi teha järgmises riigieelarves mingeid allahindlusi. Eestil peab olema tugev armee ning politsei ning selle eest vastutab iga valitsus. Gruusia kogemus näitab, et me ei saa loota ainult liitlastele ning uskuda, et nemad teevad meie eest ära kodumaa kaitsmise raske töö. Peame ise ka tugevad mehed ja naised olema!

Jaga |