Teeme pensionid suuremaks!

 Nimelt suureneb vanaduspensioni määramisel aasta-aastalt kindlustusosaku osatähtsus. See tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu -- ehk sellest, kui suur on olnud tema palk.

Väike pension teeb inimesele muret

Näiteks kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0. Sellele inimesele on tagatud tulevikuks ka elamisväärsem pension.

Juhul aga, kui inimene teenib keskmisest väiksemat palka, on koefitsient alla 1,0. Liiga paljudele inimestele teeb muret ja tekitab segadust olukord, kus tulenevalt palgast makstavalt sotsiaalmaksust ei lähe üks töötatud aasta arvesse 1,0 aastakoefitsiendiga.

Seetõttu peavad ühiskonnale pühendunud väikesepalgalised inimesed (lasteaiakasvatajad, kultuuritöötajad, päästetöötajad, õpetajad, meditsiiniõed jpt) leppima väikese pensioniga. Võib küsida: kas siis nende inimeste panus ühiskonda on väheväärtuslik, et nad oma vähem kui keskmise palga eest ei ole väärt isegi ühte pensioniaastat?

Eriti suured on probleemid maal

Esitasin hiljuti arupärimise sotsiaalkaitseminister Helmen Kütile. Loomulikult on meie põhiküsimus: miks peetakse õiglaseks, et inimese tööpanust näitab ainult sissetuleku suurus? Statistika tõestab, et suuremal osal töötajatest on keskmine pensioniosaku aastakoefitsient alla 1,0. Probleem on eriti suur just maal, kus sageli ainuüksi miinimumtasu eest töötamine on privileeg.

Keskerakonna riigikogulased on aastate jooksul esitanud eelnõusid selle ebaõiglase süsteemi muutmiseks, kuid alati on meie eelnõu menetlusest välja hääletatud. Pensionisüsteemi muutmisega pole nõus olnud ei Reformierakond, Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid ega ka rohelised.

Keskerakond nõuab elamisväärset pensioni

Viimati tõstis Keskerakond pensioni, kui ta oli valitsuses 2006. aastal. Tõstsime tervelt 30 protsenti. Täna ei soovita seda mäletada. Kuid meie eesmärgiks on ka praegu tagada suuremale osale töötajatest inimväärne pension. Soovime alla keskmise palgaga pensionikindlustatute aastakoefitsiendi võrdsustada ühega. See on hädavajalik, et inimesed ei satuks vanaduses vaesusriski.

 On taunimisväärt, et paljud hingega aastakümneid töötavad inimesed, kelle sissetulekud pole kõrged, peavad leppima Euroopa ühe madalama pensioniga. Ebaõiglane on just see, et tööpanusena nähakse vaid sissetulekut. Tegemist on madalapalgaliste ilmse alavääristamisega. Selline ebaõiglus peab lõppema.

 [esiletõste]

 Eestis kehtiv vanaduspensioni süsteem koosneb kolmest osast.

 * Põhi- ehk baasosa, mille suurus on hetkel 134,9 eurot.

* Staažiosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži (tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid – laste kasvatamine, ajateenistus jmt).

* Kindlustusosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu.

MARIKA TUUS-LAUL, Keskerakond, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

Jaga |