Liikumine JAH Euroopa Liidule

18. juuni 2003


Kümme mittetulundusühingut ja valitsusvälist liikumist väidavad, miks peaks Eesti liituma Euroopa Liiduga

Arstid: ELi liikmesriigina saab Eesti 380 mln krooni tagastamatut abi haiglate reorganiseerimiseks ja aparatuuri kaasajastamiseks. See võimaldab varasemast rohkem raha suunata raviteenustele, s.t eri- ja perearstide töö paraneb, mille tulemusena saab Eestis olema veel rohkem rahulolevaid patsiente ja arstiabi muutub kättesaadavamaks.
Pensionärid: Vastavalt Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi nõuetele ei tohi pension olla väiksem kui 50% keskmisest palgast. EL toetab elukestvat õpet, investeerides selleks Eestisse aastatel 2004-2006 504,7 mln krooni.
Õpetajad: ELi liikmesriigina saab Eesti haridussüsteem aastas juurde üle 700 mln krooni. Liitumine loob eeldused õpetajate palkade jõudmiseks Euroopa tasemele. Abiprogrammide toel kaasajastatakse kutseharidust, rakendatakse kutsestandardid ja süvendatakse eri tasandite keeleõpet, et tõsta eesti tööjõu konkurentsivõimet Euroopas.
Naised: ELis avaneb Eestil võimalus ületada kiiremini majanduslik mahajäämus teistest ELi liikmesriikidest, eesti naised saavad taotleda meestega võrdse töö eest võrdset tasu ja ei pea otsima jõukamat tulevikku võõrsil.
Maainimesed: ELi liikmesriigina saab Eesti põllumajandus aastas juurde otsetoetustena u 450 miljonit krooni, lisaks maaelu toetusi 700 miljonit krooni, mis tõstab põllumeeste sissetulekuid kuni kaks korda.
Rahvasportlased: Liitumine ELga loob eeldused elujärje paranemiseks, mis tähendab ka suuremat vaba aja varu, mida võib kasutada meelepärase spordialaga tegelemiseks. Loodame, et peagi on ka meie pargid, staadionid ja linnaäärsed metsad sama tihedalt sportivat rahvast täis nagu täna paljudes Euroopa maades.
Noored: EL peab noorte edukust tööturul prioriteediks, seetõttu toetab EL Eestit 104,26 mln krooniga, et arendada ühiskondlikku kaasatust. Aastatel 2004-2006 annab EL Eestile tagastamatut abi teadusuuringuteks, koolitus- ja noorsootööks 11 981 mln ja ühekordse toetusena 343 mln krooni.
Puudega inimesed: Esimestel liikmeksoleku aastatel investeerib EL erivajadustega inimestele võimaluste loomisesse sotsiaalse kaasamise eesmärgil 104,26 mln krooni.
Loodussõbrad: ELi kaitsealade võrgustik Natura suurendab kaitstavate alade pinda oluliselt ka Eestis. Juba tänaseks on Eesti loodushoidu investeeritud üle 800 miljoni krooni.
Põllumehed: Aastatel 2004-2006 investeerib EL maaelanike sissetulekuallikate mitmekesistamiseks Eestisse 79,8 mln krooni, Eesti külade taastamiseks ja arendamiseks 71,6 mln krooni ja kohalike algatuste toetamiseks 11,4 mln krooni.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)