Riisalu ostis välja „heategijate“ maine

Haigete laste peade silitamise ja neile kingituste viimise asemel kulistasid rikkad ja ilusad heategijad ööklubis kõrist alla kalleid vägijooke ja mängisid terve õhtu põlevi silmi andunult pokkerit. Peo heategevuslikkust oli raske märgata. Helgeim hetk saabus, kui Riigikogu liige Aivar Riisalu ostis oksjonil sulepea hinnaga 4500 krooni, mis moodustas ligi kolmandiku õhtu jooksul kogutud heategevussummast - 15 000 krooni pole ju palju, arvestades  külaliste tengelpunga tegelikku tüsedust. Samuti on väheusutav, et külalised kulutasid õhtu jooksul hinnaliste lõbude peale kokku vaid 10 500 krooni.

Õhk peol oli tiine kiimalisusest. Ühes toas aeles Eesti seksikaim mees mullivannis koos kahe preiliga. Teises eksponeerisid ülinapis rõivastuses modellid külalistele oma kehakumerusi. Samal ajal filosofeeris üks ärimees   tennisest kui elutõdede õppimise A-st ja O-st. Ükski intervjueeritav ei maininud kordagi eesmärki – vähihaigeid lapsi, kelle heaks üritus väidetavalt korraldati.

Õige kah! Milleks peomeeleolu rikkuda tõsise ja depressiivse teemaga? Rikkaid ja ilusaid ju haigused ei puuduta! Siiski olnuks peopanijatel õige hetk peatuda ja mõelda kasvõi sellele, et haigust ei huvita, kuipalju on kellelgi raha. Miljonäridesse suhtub haigus samamoodi nagu tavalistesse inimestesse. Seetõttu mõjus „äravalitute“ lõbutsemine haigete laste heaks ülimalt maotult.

Eesti edukatel näib olevat veel pikk maa käia, enne kui nad taipavad, et abistamine peab tulema siirast südamest, mitte  üleoleva almusejagamisena.

Jaga |