Liivimaalane Rihards Bērzinš 125

Elatist teenis tehnilises büroos linnaplaane ja kanalisatsiooniprojekte joonestades. Esimesest maailmasõjast võttis osa majandusmehena, viibides Poolas, Galiitsias, Bukoviinas, Rumeenias ning kasutades olukorda kohaliku folkloori ja kunstieluga tutvumiseks. Aastasel Rumeenias viibimisel õppis selgeks prantsuse keele, mida gümnaasiumis vähesel määral oli omandanud. Sõja lõppedes siirdus Novgorodi, kuhu pere oli evakueerunud.

1918. a. kevadel töötas Valga raamatupoe "Kultuur" juhatajana ja kohaliku ajalehe "Līdums" toimetajana, aga sügisel siirdus Riiga, kus õppis lühikest aega kõrgkoolis arhitektuuri, samas aktiivselt osaledes kohalikus poliitikaelus.

1919. a. suvel võeti Latopressi tõlgiks ja varsti usaldati talle välismaa osakonna juhatamine selles infobüroos, millest kujunes Läti Telegraafiagentuur (LETA). 5. maist 1920 algas Rihards Bērzinši 20-aastane töö LETA direktorina.

Telegraafiagentuurist arenes mitmetahuline riigiettevõte, mis info levitamise kõrval kirjastas raamatuid ja kalendreid, andis välja ajakirju, laiendas raudteejaamades olevate müügikioskite võrku (1939. a. oli selliseid üle 120).

LETA väljaannete hulgast kerkis esile ajakiri "Ilustrēts Žurnāls", mis oli sisukas ja kõrgtasemel teostatud ning pälvis Pariisi näitusel 1925. a. hõbemedali. R.B. kuulus ajakirja kujundamise komisjoni, oli väljaande toimetaja ja kirjandusosakonna juhataja.

Kirjanduslikku tegevust alustas R.B. juba 1910. a. paiku artiklite kirjutamisega "Pärnu Postimehele". Tema põhiteoseks on romaan "Jūras vilki" (Merehundid), mis esmakordselt ilmus eespoolmainitud läti ajakirjas 1929. aastal (raamatuna 1930, II trükk 1937, III trükk 1950 Eslingenis, IV trükk 1951 Stockholmis, V trükk taasiseseisvunud Lätis 1990). Romaan on ilmunud ka saksa keeles, kuid eesti keeles veel mitte. (Autori ja Elina Zālite tehtud dramatiseering, mille tõlkis Mart Pukits, asub Tallinnas Teatri- ja Muusikamuuseumis ning kannab pealkirja "Merikarud".) Dramatiseeringut on mängitud Lätis, Eestis, Austraalias.

Lisaks sellele on R.B. kirjutanud jutustusi ja reisikirju ning tõlkinud eesti keelest läti keelde J. Mändmetsa, F. Tuglase, A. Kivikase, P. Vallaku ja M. Metsanurga novelle ning H. Raudsepa näidendeid.

Kirjanikunime Valdess sai Rihards Bērzinš Fr. Tuglaselt.

1941. aasta 14. juunil Rihards Bērzinš koos perekonnaga küüditati. Ta suri 19. veebruaril 1942 Solikamski vangilaagris. Vangilaagris heitis hinge ka tema kolmeaastane tütar Baiba.

Käesolevat ajendas kirjutama lisaks võimalusele tutvustada Liivimaa ühe mitmekülgse kultuuritegelase elu ja tegevust veel ka see, et "Jūras vilki" käsitleb Heinaste merekooli asutamist 1864. aastal.

Ka Eesti merenduse arengut mõjustanud kuulsa merekooli 150. sünniaastapäeva tähistatakse Heinastes (Ainaži) 15. ja 16. augustil 2014 traditsioonilise Põhja-Liivimaa festivali raames.

Tulge nautima Liivimaa ilusat loodust ja kena väikelinna ning osalema suurel rahvapeol!

SULEV KASVANDIK, Häädemeeste, Pärnumaa

Jaga |