Kuidas hõikad, nõnda kajab

ANTS TAMME,      16. juuni 2004


Paar Videviku lugejat on mulle kirjutanud, et püüdku toimetus sotsiaalministeeriumiga ja ka ministriga kannatlikum olla - et näe, tõsteti ju lausa hullupööra pensioni ning fondi kanti kogunisti priske pool miljardit juurde. Et mis sest ministeeriumist ja Res Publicast ikka nii väga nahutada, kenad mehed ja naised justkui teised enamasti.
Seda n'd küll, mõned isegi väga kenad. Aga selles too konks ongi, et kenaduse saatel toimetab seal propagandistlik kavalus. Sest mis see siis muud on kui pelk lihtsameelseid uskumisolevusi otsiv valimiseelne nõks, kui osa riigieelarvesse ülelaekunud rahast - nagu see äsjane pool miljardit seda just ongi - vaid formaalselt, aga see-eest kõlava kära saatel pensionirahadeks ümber nimetatakse, aga sinnapaika jäetaksegi, maksmata sellest poolt sentigi pensionäridele välja. Seevastu jätkub igal aastal ligi miljardi krooni kaupa pensionikassa rahakestest noorte inimeste nn teise pensionisamba ehitamine, nimetades seda sealjuures eurouhkelt kogunisti pensionireformiks. Sisuldasa on ju tegu sellega, et enne süüakse tühjaks Vana-Peetri leivakott, seejärel aga vaadaku igaüks ise, kuidas hakkama saab.
Muideks, toosama II samba libarahastamine praeguste pensionäride kahjuks oligi üks pensionäride 14. aprilli suurmeeleavalduse põhjusi, kus minister Pomerants kõnemikrofoni tagant üldiste tänituste saatel maha vilistati. Aga siinkirjutajale meenub, kuidas ma pidin mullu juuni algul pettuma vemmalluuletajast ministrihärra vastuvõtutoas, sest tema nõunikega kokku lepitud põhjaliku, kuni tunni kestva, teemat ammendava intervjuu andmise asemel kohtles Pomerantsike mind, hallipäist ajakirjanikku, vägagi ülbelt, saates mind paariteistkümne minuti pärast oma salongist minema - temal polevat intervjuuks rohkem aega. Teistel sotsiaalministritel oli seni Videvikule ikka aega olnud ja nende intervjuud on alati lehes aukohal seisnud.
Siis, kui mullu pahaselt pooliku intervjuuga Gonsiori tänava ministeeriumimajast ära tulin, mõtlesin, et puuduliku lastetoaga ministrinoormees vajaks pisut kombeõpetust. Ja eks üks kombeõppetunde oligi see tema väljavilistamine Videviku algatusel peetud 14. aprilli meeleavaldusel, misjärel ta üpriski viltuse lõuaga lossi sisse vantsis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)