Õnneks meedia veel päriselt kõike ei suuda

Meediarinde avangardis talitav ajaleht on sedavõrd madalale laskudes valmis üha laiahaardelisemalt avama „Tallinna bande" tegemisi, pannes uusi „tegijaid" juba standardseteks kujunenud kirjutistele alla kirjutama. Kui nn Keski-erispetsialistid Tuuli Koch, Mikk Salu, Anvar Samost jmt kui tavapärased tõrvajad enam vast ei köidagi lugejat, läheb vaja „uusi tuuli" kui otstarvet pühendavat abinõu.

Väidan, et mõnigi ajakirjanik, eeskätt eelmainitud, kaotaks leivateenistuse, kui ei kirjutaks „vajalikku" Keskerakonna kohta, tehes seda põhimõttel: ise tead, millega riskid, kui ei tee seda, sest sobivat ainestikku annab interpreteerida mistahes tegevusest või kellest iganes! Mõistan piisavalt, et niisuguste lugude kirjutajad on palgatöötajad, kes peavad oma palga välja teenima eeskätt lojaalsena oma tööandjale, ent Margus Mihkelsi artikli taoliste kirjapanekute eriti pilkupüüdev äratrükkimine (isegi lausa esikülgedel) ei too vähimatki aupaistet kvaliteetleheks tituleeritavale väljaandele.

Jah, meedia vahel ka toodab ja kuulutab tõde, valgustab ja aitab inimesi, aga samas ka paljuski mürgitab neid, peseb ja loputab nende ajusid, vähemasti eksitab liigagi sageli. Kui Postimehe keskmistel lehekülgedel poleks asjalikke kirjutisi Mihkel Mutilt, Argo Ideonilt jpt, oleks see ajaleht katastroofis. Tellitud ja koordineeritud „herilasepisted" Tuuli Kochi või Anvar Samosti sulest panevad muigama, kuigi on valusad ometi.

Näiteks jäärapäiselt järjekindla Tuuli Kochi kirjutatus pole miskit uut, sisu on sedavõrd ühenäoline ja üha korduv, eesmärgiks on vaid teema „fookuses" hoida kasvõi ülimalt äraleierdatuna. Kui keegi neist kirjatükkidest mingit vaimsust või meelesära avastab, see tehku endale pika pai...

Kui Postimees (vahel ka Eesti Päevaleht) süüdistab vanemapoolsete persoonide valulisi reageeringud, mis tuginevad elus nähtule ja kogetule, vihaseks poriloopimiseks, siis tegelikult võiksid nood väljaanded märgata palki omi silmis - eelpoolnimetatud jmt kultiveerivad, produtseerivad ja levitavad viha.

Siis, kui valitsus suvaliselt vangerdab ministritega, on meediapoolne arutelu kompetentsi üle marginaalne, piisab, kui oled „õiges" parteis. See-eest aga Tallinna linnaametnike määramise tingimused on tekitanud meediamüra (ja millist veel!), kuigi väidetud „demokraatiakriisi" ilmingud ei pälvinudki prokuratuuri tähelepanu. Õppinud-haritud ajakirjanikud peaksid julgema valitsust kritiseerida - see oleks ainus viis enda inimväärikust tõsta.

LEO MÜRKHEIN, Tallinn

Jaga |