Läheneb aastavahetus 2006/2007. Neljandal märtsil seisavad ees Riigikogu uue koosseisu valimised. Oravapartei astub areenile ennekuulmatu loosungiga. Vaene Maarjamaa peab saama Euroopa üheks rikkamaks riigiks! Peab tõusma esimese viie hulka. Fantastiline!

Kujutagem vaid ette meid Muhu sussides seismas Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendatud Kuningriigi, Itaalia kõrval kõrgel laval väljavalitute seltskonnas ja heitmas ükskõikseid pilke saali poole, mille täidavad äpardunud poolakad, lätlased ja kõik ülejäänud rahvakillud. Muidugi mõjub väikerahvale taoline loosung valimiste ajal jõuliselt. Eriti kui lubatakse ka pensionäri hambaproteesi ja vallavaeste toimetulemise toetust tõsta.

Andrus Ansip 64-aastaselt

See pealkiri on laenatud 2006. aasta 15. novembri SLÕhtulehest. Oravapoisist Riigikogu liige Igor Gräzin analüüsib valimiste suurlubaduse täitmise võimalusi. Eelkõige teeb talle muret peaminister Andrus, kes 15 aasta pärast, mil Eesti rahvas peaks jõudma viie jõukama hulka, kuuekümne neljaseks saab.

“Küsimus on selles, kas Eesti rahvas armastab teda ka siis niisama palju kui praegu,“ arutleb valitsusjuhi parteikaaslane.

Valimislubaduse elluviimise paneb õigusteadlane igaks juhuks tingivasse kõneviisi “peaks jõudma“, sest võib ka midagi võimatut juhtuda. Selleks „force majeure´ks“ peab Gräzin kahte imeväikest võimalust: Keskerakonna võimuletulekut ja astmelise tulumaksu kehtestamist riigis.

Aga mis saab ikkagi Ansipist, kui Savisaar oma vasakpoolsusega vahele ei jõua? Kas rahvas armastab teda nagu varem? Gräzin arvab, et armastab küll. Tegemist on ju ausa mänguga. Oravad ei kasutanud ajaloost tuntud sulikäike, kus lubati nii kauge aja peale ette, et keegi ei suudaks seda ära oodata.

„Buhaara Nasreddin lubas vesiirile kotitäie kulla eest ja surmanuhtluse ähvardusel oma eesli rääkima õpetada – 20 aasta pärast (nagu Hruštšov lubas kommunismi tuua), teades väga hästi, et 20 aasta pärast on surnud kas vesiir, Nasreddin ise või tema eesel,“ naljatab Gräzin ja kinnitab, et refiormikatel on oma lubadusega tõsi taga. „15 aasta pärast on Ansip selles eas, kus küpse poliitiku tegelik karjäär alles algab. Seega, väites oma erakonna nimel praegu, et viie jõukama riigi hulka jõudmine on võimalik, võtab Reformierakond endale ka selge vastutuse selle lubaduse täitmise eest.“

Andrus Ansip 86-aastaselt

Selle pealkirja panin mina ise. Põhjus on lihtne, sest nagu kohe näeme, ei suuda õigusteadlane Gräzin parteijuhi Ansipi palgele suunatud päikesekiirt igaveseks ajaks teda soojendama jätta. Tartu Ülikooli majandusteadlane Olev Raju segab samas SLÕhtulehes esinedes mängu ära.

Ta tõestab, et Eestil on võimatu aastakümneteks säilitada 2005. aasta kasvutempot ja langus tuleb kindlasti. Paari lihtsa arvutusega selgitab majandusprofessor oravaile ära, et viieteistkümne aastaga viie rikkama hulka jõudmine on muinasjutt rahvale ja iseendale.

„Taani, kes on praegu kuues riik, saaksime 15 aastaga kätte juhul, kui meil on SKP kasv kogu see aeg 10,2% aastas.“ Raju meenutab, et vaid Hiina on sellist kasvu suutnud säilitada ja Taanil endal on kasv vaid 1,2%. Pealegi on eestlaste arvutusmetoodika ebaõige ning õige arvutuse ja kõigi tegurite kokkulangemisel suudaksime Taanile järele jõuda ehk 37 aastaga. Aga peaminister Ansip oleks siis juba 86 aastat vana.

Paistab, et tol 2006. aastal laskis end koos lihtrahva eufooriast haarata ka kogenud poliitik Gräzin. Ta lihtsalt ei võtnud arvesse, et on ilmunud juba hulk majanduslanguse eest hoiatavaid artikleid.

„Kasv hakkab aeglustuma,“ hoiatab analüütik Maris Lauri ja muretseb, et kergelt tulnud edu muutis Eesti ettevõtjad mugavaks.

„Kinnisvaramull võib lõhkeda,“ kutsub kaasa mõtlema Keskerakonna juht Edgar Savisaar.“Kui pangavõlglasi tekib palju, siis näeme varsti suuremahulist kinnistute sundmüüki.“

“Eesti Pangal oleks vaja normatiive või laenu andmise tingimusi karmistada, “ muretses Savisaar ohtrate tarbimislaenude pärast. „Praegu pakutakse puhkuselaene, sadu tuhandeid kroone ilma tagatiseta. Ma ei ole kindel, et pank need tagasi saab, sellest võib vallanduda soovimatu ahelreaktsioon.“

Hansapank tarbimislaenude suures hulgas ohtu ei näe ja panga grupijuht Erkki Raasukese sõnul oleks alusetu väita, nagu suhtuksid pangad vastutustundetult kogu Eesti majanduse käekäiku. Ta väitis, et Eesti elanike laenukoormusel on võrreldes muu Euroopaga kasvuruumi veel küll. Savisaare kriitikat tarbimisbuumi suhtes ta ei toetanud ega võtnud kuulda.

Nüüd, kolm aastat hiljem, vaidlevad poliitikud ja pankurid, kes on majanduskriisis rohkem süüdi.

„Läti peaks süüdistama poliitikuid, mitte pankureid,“ ütles Rootsi saadik Lätimaal Mats Staffansson 17. juulil agentuurile LETA. Staffanssoni arvates töötasid pangad läbipaistvalt ega rikkunud ühtegi seadust. Läti majandus oli ülekuumenenud ja nii kohalikud kui rahvusvahelised eksperdid hoiatasid valitsust tasakaalust väljas oleva majanduse suhtes. Läti valitsused kuulanud hoiatusi ja võtsid vastu ebapädevaid otsuseid, mis viisidki Läti majanduse kokkuvarisemiseni.