Respublikaanist Järvakandi vallavanem Mart Järvik ründab ametivendi

PEETER PENTLA,      16. veebruar 2005


Eelmise aasta novembrikuu lõpus toimus Järvakandi rahvamajas ajalehe Nädaline korraldatud haridusteemaline debatt, kus erakondade esindajad selgitasid, millisena nad näevad Raplamaa koolivõrku pärast kohalikke valimisi.
Keskerakondlaste, Kehtna vallavanema Kalle Toometi ja Märjamaa vallavolikogu esimehe Alar Oviiri seisukoht oli, et Järvakandi ja Juuru gümnaasiumid tuleb sulgeda. Sama kinnitas vaikimisi ka Keskerakonda kuuluv Järvakandi volikogu liige Peeter Kustmann. Mart Järvik sai vallavanemaks 2003. aasta detsembris "tänu" Järvakandi Gümnaasiumi direktor Aet-Triin Vasnu poolthäälele, mille tõttu läks läbi umbusaldusavaldus, mis esitati 11. novembri 2003. aasta volikogu istungil senise vallavanema, keskerakondlase Peeter Kustmanni vastu.
Seejärel asus Järvik vallalehe kaudu rünnakule, nimetades naabervaldade seisukohta Järvakandile n-ö koti pähe tõmbamiseks ja endaga liituma sundimiseks. Järviku väitel tuleb teha vastupidi, mõelda nende koolide arendamisele, seda enam, et Järvakandi koolis on hea kaader, paranenud on lõpuklasside tulemused, koolihoonetesse on investeeritud aastate jooksul suuri summasid.
Paraku näitab aga tegelikkus teist palet.
Järvakandi kooli lõpetajad on juba aastaid jäänud kõrgkoolide ukse taha, õpilaste arv väheneb iga aastaga. Mullu õppis gümnaasiumis 210 õpilast. 2003. aastal oli koolis 230, 2002. aastal 248 last. Õpilaste arvu suurenemist loota pole, sest eelmisel aastal sündis Järvakandis vaid 9 last (2003. aastal 10), see sündide arv on väiksemaid maakonnas (Kärus oli sünde veel vähem – 7).
Õppetöös edasijõudvate õpilaste arv on vähenenud viimase kolme aasta jooksul 190-lt 161-le. 2004. aasta Järvakandi valla eelarve on veelgi kõnekam: Järvakandi Gümnaasium kulutas paarisaja õpilase koolitamiseks 2,884 miljonit riigi raha ja 2,477 miljonit krooni valla raha. Seega kulutati koolis mullu iga õpilase koolitamiseks üle 25 000 krooni!
Kas vallavanem ei peaks haridusalal otsima mõistlikumaid lahendusi, selle asemel et pelgalt ametivendi rünnata?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)