Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Rein Langi arvamus - rumalus või ülbus?

MARTIN HELME,      16. juuli 2003


Vastukaja Rein Langi artiklile "Pealiskaudsuse viljad" (Postimees, 11.07.03)


Euroopa Liidu teema hõlmab 90 000 lehekülge seadusakte, keerukat poliitilist süsteemi, vajadust kursis olla 25 riigi sisepoliitikaga ja rahvusvahelise poliitika nägemist laia pilguga. Langil võib õiguski olla, kui ta ütleb, et paljud eurovastased on kõige sellega liiga pealiskaudselt kursis. Kuid ta eksib, pidades end paremaks vaid seetõttu, et on viibinud mõned nädalad Brüsseli koridorides või et on poliitilise loosi tulemusel sattunud juhtima Euroopa Asjade Komisjoni Riigikogus.

Eurofiilidele meeldib teistele enda tõbe külge pookida - nii heidab Lang ette Savisaarele, et Reformierakonnaga valitsuses olles kirjutati alla koalitsioonileppele, mis seadis eesmärgiks liitumise ELiga. Tuletan siiski meelde, et kirjas oli: "Läbirääkimised tuleb lõpetada parima võimaliku tulemusega." Ilmselt ei pea Edgar Savisaar praegust tulemust parimaks ja paraku tuleb temaga nõustuda.

Usun Marustet rohkem kui Langi

Liitumislepinguga on see paha lugu, et põhiseadus praegusel kujul ei lubagi meil ELiga liituda. Erinevalt Langist, kes ei vaevu millegagi oma seisukohti põhjendama, viitan mina Rait Maruste seisukohtadele. Tema arvates ei luba vähemalt neli paragrahvi meie põhiseadusest ELiga liituda. Need on §1, kus on juttu sellest, et Eesti iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu; § 9, mille järgi tuleb võrdsustada ELi kodanikud Eesti kodanikega; § 111, mis ütleb, et Eesti rahapoliitika allub Eesti Pangale, mitte Euroopa Keskpangale; § 123, mida tuleb muuta, et ELi seadused oleksid automaatselt Eestis kehtivad ja vastuolu korral meie seaduste suhtes ülimuslikud. Lisaks on kaheldavusi selles osas, mis kinnitab Eesti kõrgemaks kohtuks Riigikohtu ja väga suureks küsimuseks - milline hakkab olema Riigikogu roll ainsa seadusandliku organina Eestis. See kõik kehtib juba meie liitumislepingu puhul, ELi põhiseadus ütleb aga üheselt artiklis 10 - ELi põhiseadus on liikmesriikide seaduste suhtes ülimuslik. Ehk meie seadused jäävad siis provintsi õigusteks. Lang juristina muidugi teab seda, kuid ei lase tõel segada tema poliitilist seisukohta. Ma millegipärast usun Marustet rohkem kui Langi.

Eurorehepappide saatuslik reha

Bluff jätkub, kui ta väidab, et ELi eesistuja ei meenuta millegagi riigipead. Eesistujal on enam-vähem samasugused funktsioonid nagu president Rüütlil. Mina usun, et Rüütel vanema inimesena ei tunne end puudutatuna, kui keegi teine tema eest Eestit maailmas esindab. Kuid võibolla järgmine president nii kodulembene ei ole?
Samas arvab liberaal Lang, et kümned (tegelikult 21 tuhat) uued kehtima hakkavad seadused annavad inimestele juurde vabadusi ja võimalusi. Mina naiivse inimesena arvasin, et seadused on ikka rohkem keelamiseks, käskimiseks ja korraldamiseks ning vähendavad, mitte ei suurenda vabadust. Olles ebaveenvalt kinnitanud, et meie iseseisvus ei vähene, lepib ta siiski kaotusega. Taas astub ta sama reha otsa, millele astuvad kõik eurorehepapid - tühja sest iseotsustamiseset, me saame ju rikkamaks. Mis ses suveräänsuses siis ikka nii tähtsat on, et teda raha vastu ei võiks vahetada.

Tühja koha täidavad usinad ja viljakad Pedrod

Hirm tuleb peale, kui jutt Pedrode ja Kükametsa-Kollade peale läheb. Me ei saa tõesti takistada ühtegi inimest laiast Euroopast siia tulemast ja käitumast nagu peremees. See on kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine. Samuti ei saa me midagi parata, kui arstid, medõed, õppejõud, insenerid ja oskustöölised parema palga pärast Eestist ära kolivad. Kui keegi arvab, et see ongi hea (hakkavad nagu albaanlased vaestele kodustele rikkast Läänest elatist saatma), siis meenutaks, millise löögi andis Eesti rahvuslikule eliidile paadipõgenike äraminek. Me pole siiani suutnud seda eliiti taastada ja nüüd aitame ise kaasa, et seegi vähene, mis meil on, lahkuks. Loodus tühja kohta ei salli, küllap varsti tulevad asemele usinad ja viljakad Pedrod, Mohammedid ja muud õnneotsijad. Mäletame veel selliseid eelmise liidu ajast.

Leping = akt jõuga paika pandud vahekorrale

Palju nalja valmistab Langi artikli see koht, kus ta väidab, et Lääne-Euroopal on aastasadu olnud kombeks kirjapandud leppeid täita. Ajaloolasena julgen väita vastupidist - Euroopas on leping olnud alati vormistamise akt juba jõuga paika pandud vahekordadele. Kui vahekorrad muutusid, muudeti ka lepinguid, olgu siis laua taga või lahinguväljal. Samuti on mul raske mõista, kust võtab muidu tuntud küünik Lang naiivsuse, väites, et sakslaste-prantslaste eestvedamisel täpselt kirja pandud paragrahvid võimu edasisest üleminekust Brüsselisse on väiksema jõuga, kui väikeriikide nõudmisel preambulasse sisse surutud hea tahte sõnamulin võrdsuse printsiibist.

Moskva-Pariis-Berliin: sõpruse telg nii majanduses kui poliitikas

Ja ikka see tore Venemaaga hirmutamine ja halli tsooni jutt. Ma ei ole üheltki inimeselt kuulnud mõistlikku seletust selle kohta, kuidas aitab EL meie julgeolekut tagada. Meil on silme ees Jugoslaavia kriisid, Iraagi sõja eelne tohuvabohu ja teadmine, et Euroopas on reaalselt sõdimisvõimeline armee kolmes riigis - Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias. Teistel on sarnased armeed nagu meil. Samas on Eesti praktiliselt juba praegu NATO liige, millega on meie julgeolek üheselt garanteeritud. Milleks meile siis ELi olematud julgeolekutagatised? Kui aga Venemaaga ikka hirmutada tahetakse, siis olgu teada, et Venemaa ja EL arutavad juba praegu sisuliselt ja tõsiselt omavahelist viisavabadust (st viisavabadust kõigile ELi liikmesmaadele). Samuti ei ole kellelegi saladuseks, et Moskva-Pariis-Berliin telg on nii majanduslikult kui poliitiliselt teineteisele lähemal ja sõbralikum kui eales varem. Kujutage olukorda, kui Eesti saab ELi liikmeks ja prantslastel on venelastelt teenet vaja. Hind on tagasihoidlik, pea olematu - istuge eestlastele pähe, et nad lahendaksid kodakondsusprobleemi. Kas prantslastel on siis kahju oma huvide realiseerimiseks võõrast nahka turule viia? Praegu saame öelda, et teiste omavahelised kokkulepped meid ei puuduta. Liidus olles allume me ELi välisministri poolt kokkulepitule vastuvaidlematult.
Nii palju siis hallist tsoonist, suurenevatest võimalustest ja Venemaa eest põgenemisest Lääne-Euroopa kaitsvasse embusse.

Viimati muudetud: 16.07.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail