Läänemeremaade koostöö väljakutsed. Mida on vaja teha?

Anneli Jäätteenmäki (Soome), Siiri Oviir (Eesti), Lena Ek (Rootsi) jt,      01. november 2006


1. juulist võttis Soome pooleks aastaks üle Euroopa Liidu (EL) eesistumise. Soomele on see viimase seitsme aasta jooksul juba teistkordne õigus ja kohustus EL-i ees (esimene eesistumine leidis aset 1999. aastal). Euroopa ootused selle presidentuuri suhtes on kõrged. Aeg on poliitiliselt ülioluline ka Läänemeremaade koostöö jaoks.

Majandusareng koos sotsiaalse turvalisusega

Seniks kui Prantsusmaa ja Hollandi poolt referendumidel tagasi lükatud Euroopa põhiseaduse leping ootab oma edasist saatust, peab Euroopa keskenduma temale ainuomase tõhusa majandus- ja sotsiaalmudeli ülesehitamisele. See arengumudel peab üleilmastumise väljakutsetele vastates võimaldama rakendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja intellektuaalset potentsiaali innovatsiooni ja tootlikkuse edendamiseks.
Põhjamaade valitsustel on häid teadmisi ja kogemusi, kuidas muuta inimeste loov energia teadmistepõhisteks majandustulemusteks, kuidas ergutada uusi ideid, edendada kõrgtehnoloogilist majandustegevust ja tagada tasakaalustatud regionaalareng koos samaaegse kõrge sotsiaalkaitse, võrdõiguslikkuse ja stabiilsusega. Ilma majanduskasvuta ei saa luua sotsiaalset heaolu, ilma sotsiaalse turvalisuse ja võrdõiguslikkuseta ei saa rääkida stabiilsest demokraatiast.

Läänemeremaade partnerlus peab veelgi süvenema

Põhjamaad olid omavahel tihedalt seotud juba enne EL-i laienemist Läänemere piirkonda. Dominum Maris Baltici kui ühine eesmärk Läänemere regiooni elanike liitmiseks piirideta koostöösse on olnud juba sajandeid seda merd ümbritsevate riikide vastastikku kasulikuks ühishuviks.
EL on Läänemeremaade integratsiooni süvenemisele veelgi kaasa aidanud ja samas esitanud ka uusi väljakutseid. Sellised Põhja-Euroopa organisatsioonid nagu Läänemeremaade Nõukogu, Barentsi Euro-Arktika Nõukogu, Arktika Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu jt etendavad EL-is elutähtsat rolli nn Põhjadimensiooni arendamisel nii regionaalse kui ka munitsipaalkoostöö süvendamise kaudu.

EL-i koostöö Venemaa ja Norraga

Asjaolu, et Läänemeremaadel on maapiiri Venemaaga, on üheaegselt nii väljakutseks kui ka kasuteguriks. Tõhus koostöö Venemaaga kõikides poliitikavaldkondades, sh julgeoleku alal, aitaks meil endid ja Põhjadimensiooni veelgi tugevdada. Vene Föderatsiooni tuleks näha mitte takistusena, vaid võrdse partnerina Läänemere regionaalses koostöös. Loomulikult saab laabuv koostöö ja võrdne partnerlus põhineda lugupidamisel kõikide osapoolte huvide ja vajaduste suhtes.
Põhjadimensiooni edukaks arendamiseks vajame üksteisemõistmise kõrval ka senisest paremat kaasrahastamist nii EL-i ja Venemaa kui ka rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja eraalgatuse poolt. Sellest johtuvalt tuleb igati tervitada Soome kui eesistuja algatust EL–Venemaa–-Norra koostöölepingu sõlmimiseks käesoleva aasta novembris. Loodame, et senisest ulatuslikumale koostööle suunatud leping nihutab paigast nii mõnegi seni lahenduseta jäänud probleemi.

Läänemeri vajab paremat kaitset

Läänemeremaade koostöös ootavad Soome eesistumise ajal kiiret lahendamist mitmed olulised probleemid. Kolmeks olulisemaks valdkonnaks on keskkonnaalased, sotsiaal-majanduslikud ning sise- ja välisjulgeolekuga seotud küsimused.
Läänemeremaade Nõukogu Euro-Balti programmi viimane raport piiriüleste julgeolekuriskide kohta toob selgesõnaliselt välja, et Läänemeremaade jaoks on suurim piiriülene ohuallikas naftareostuse risk. Peame toetama kõiki vajalikke meetmeid minimeerimaks võimalikud keskkonnaohud Läänemerel.
Venemaa uute sadamate rajamise ja kasutuselevõtu tõttu suureneb 2010. aastaks nafta ja kemikaalide veomaht Läänemerel prognooside kohaselt rohkem kui 160 miljoni tonnini aastas. Keskkonnariske suurendab ka muu mereveonduse mahtude kasv. Seetõttu on vajalik Läänemerel kiiremas korras rakendada IMO PSSA-klassifikatsiooni standardeid, mis ühtlasi tähendab kõrge riskiastmega ühepõhjaliste tankerite kasutamise keelustamist.

Ühised julgeolekuhuvid esikohale

Tulenevalt vähesest veevahetusest Atlandi ookeaniga ja muudest eritingimustest on Läänemere keskkonnatundlikkus ülikõrge. Väikenegi reostuskogus põhjustab siin suure reostuskoormuse, "surnud mere" efekt on kerge tekkima . Seetõttu peab Läänemere keskkonnakaitse olema kõikide Läänemere-äärsete riikide esmaseks mureks, mille nimel tuleb teha tihedat koostööd ka Euroopa Liiduga. Läänemere keskkonnakaitse nõuab meie arvates isegi karmimaid meetmeid kui EL-i seadusandlus seda praegu võimaldab. Sellest tulenevalt ei tohi Läänemerel olla lubatud mitte mingisugune majandustegevus, millele pole eelnenud piisavad ja tunnustatud keskkonnamõjude hindamise uuringud ning tagatud kõikide Läänemeremaade kooskõlastus. Kahepoolsed ärihuvid ei tohi eirata Läänemerega seotud ühishuve.
Läänemeremaade ees seisavad uued väljakutsed sise- ja välisjulgeoleku vallas. Seetõttu on oluline uue pilguga üle vaadata ja kriitiliselt hinnata olemasolevaid ressursse ning ette valmistada vastavad riigistruktuurid, et efektiivselt reageerida võimalikele kriisisituatsioonidele. Soome on võtnud eesistujana eesmärgiks tõhustada strateegilist partnerlust EL-i, USA ja Aasia riikide vahel, et paremini reageerida rahvusvahelise ulatusega katastroofidele.

Inimõigused ja võrdõiguslikkus poliitikate keskmesse

Ootame ja eeldame, et Soome pakub välja uue efektiivse visiooni meeste ja naiste võrdõiguslikkuse olukorra parandamiseks. Võrdõiguslikkus on väärtusliku inimressursi raiskamisele lõpu tegemise ja sellega seotult konkurentsivõime tõstmise võtmeküsimus. Naiste majanduslik iseseisvus, samuti nende võrdne kaasatus ühiskonna igal tasandil otsuste tegemisse, millest kõik liikmesriigid räägivad, peab ka reaalselt tõusma Euroopa Liidu poliitika keskmesse.
Samavõrd oluline on suurendada Euroopa jõupingutusi võitluses inimkaubanduse ja naiste seksuaalse ekspluateerimise vastu. Soomel, nagu teistelgi Põhjamaadel, on edukaid kogemusi selles üliolulises inimõiguste ja demokraatia kaitse valdkonnas ning ühtlasi võimalus aidata parandada olukorda Euroopas tervikuna.

Tõhusam naabruspoliitika

Rõhutame, et Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale (EBRD) tuleb anda senisest palju aktiivsem roll EL-i ida- ja lõunasuunalise naabruspoliitika programmide toetamisel. Lõunasuunaline naabruspoliitika on omaette pikem teema. Siiski tõstame esile, et ühistes huvides on stabiliseerida need regioonid ja sealne majandus ning luua rahuldav investeerimiskeskkond. See kõik nõuab senisest rohkem ja efektiivsemat koostööd.
Usume, et Soome tuleb Euroopa Liitu juhtides tema ette püstitatud ülesannetega edukalt toime.

Artikkel ilmus ajalehes Financial Times.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)