Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Sandid ja valimised

INARA LUIGAS,      24. jaanuar 2007


Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestus- ja tähtpäevasüsteemi, millega seostuvad teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloos muutunud, olles mõjutatud erinevatest allikatest.

Rahvakalendri varasem ajaarvestus põhines kuukalendril. See tähendas, et aega arvestati kuuloomisest järgmise kuuloomiseni või noorkuust noorkuuni. Kalendrikuu sai eestlastele omaseks alles eestikeelse trükikalendri mõjul. Rooma kalendrist pärit kuunimetustele lisaks on meil kasutusel rahvapärased kuude nimetused.
Kuukalendrile oli abiks ajaarvestuse eriline meetod, mida nimetatakse lugunädalateks. See suuline kalender arvestas nädalaid mingist tähtpäevast teise tähtpäevani – näiteks ,,jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast üksteist jürisse, jürist kaheksa jaani, jaanist neli jaagupisse, jaagupist üheksa mihklisse, mihklist kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu".

Valimiste kalender

Lävepakul ootavad Riigikogu valimised. Koos valimistoimingute tähtaegadega võimaldavad need luua uut aega käsitlevaid nn suulisi kalendreid. Ehk siis võiks järjestada arvestuse umbes nii: ,,Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamisest kuus pool nädalat kandidaatide esitamise lõpetamiseni, esitamise lõpetamisest nädal kandidaatide registreerimiseni, registreerimisest viis nädalat eelhääletamiseni, eelhääletamisest nädal valimisteni."
Loomulikult ei hakka keegi tänapäeval enam suuliselt nädalaid lugema tähtajast tähtaega. Mingi loogilise sidususe ta meie rahvakalendriga ikka loob. Näiteks nagu ka valimised ja sanditamised. Viimased küll algavad kalendriaasta lõpupoole kadride ja martidega ning peaksid lõppema jõuludega, kuid märtsivalimistega seotult lubavad ennast ka aasta algul meelde tuletada.
Kuidas valimisi ikka teisiti nimetada kui ehtsaks santimiseks? Mardid lubavad head viljaõnne, kadrid head karjaõnne, ning mõlemal juhul kogutakse inimestelt ande. Sandikandidaadid lubavad väga palju, vastu tahavad saada vaid ühe anni – hääle.

Kuidas kandidaatidel ja lubadustel vahet teha

Punase roosi tunnusega sotsisandid on kõige kahepalgelisemad tegijad sel alal. Nendest peaks eriti hoiduma. Rahvale lubavad nad kaitsta ikka vaesemaid ja nõrgemaid, kuid tegelikus elus toimetavad rikaste ja ilusate nõuete järgi. On kõvad mesijutu-puhujad, lubavad hästi imelisi asju, kuid lubadused sellega ka piirduvad. Nad pole tegijad sandid. Laulujoru asemel ajavad rokijokki.
IRL-i santidel pole veel oma kostüüm välja kujunenud, mitte ka näojooned. Äge võitlus sandikoha eest alles käib. Üldjuhul on tegemist üllatajate santidega. Uudsete kingitustega, nagu läpp-topp, püüavad varjata oma kuritegusid, nagu põllumajanduse uppilöömine või raudtee kinkimine. Ei häbene oma tegusid, seega tegemist häbematute santidega. Kui ukse taga kuulete laulu, et õnn pole rahas ja et vaesus on eesti rahvale ikka ja alati hingelähedane, siis teadke, et tegu on isamaa-respublika santidega.
Väliselt hästi määratletavad on reformisandid. Neil on kohev saba nagu nende juttki, mis käib ikka suurte visioonide ja ebamääraste lubaduste ümber. On hästi rahakad sandid. Üldiselt nad lihtrahva hääli ei taha ja otsivad rahajõmmide omi, sest nende huve nad sandimaailmas kaitsevad. Lihtrahvale lubadusi ei anna. Lihtrahva murede ajal istuvad nagu oravad muistegi puu otsas ning näksivad kogutud toidumoona omaette, teistega jagamata. On kaotamas oma ilusat kollast värvi. Kohev sabake hakkab longu vajuma, kuna hägustuvad oma lubadustega teiste santide seas.
Santide nimistus on ka tuttuued – rohelised sandid, hästi omapärased ja imelikud. Laulavad, et „väärtustame loodust, paneme tuulegeneraatorid üles; kui tuult ei ole, hakkab rahvas ise tuult tegema". Tuletavad ka meelde, kuidas ennevanasti peeruvalgel toas istuti ja elu elati. Ise nad eriti loodussõbralikud pole. Nende santimisloosung on: „Käige meie sõnade, mitte tegude järgi!"

Sandikamba erilised sandid

Jäänud on veel üks rühm sante. Need on tegijad sandid ehk kesikusandid. On teiste poolt põlatud ja tagakiusatud, sest toimetavad vaikselt ja järjepidevalt ikka teiste inimeste heaks. Meediaringis on nad erilise tähelepanu all. Tihti juhtub, et teiste santide kokkukeeratud käkid aetakse kesikusantide kaela. Väga vastupidav ja kindlameelne rühmitus. Oma laulukestes esitatud lubadused õnnestub enamasti teoks teha.

Kui nüüd sandikambad inimestele selgeks saavad ja osatakse nende vahel vahet teha, on kindlasti parem orienteeruda selles, kellele santide poolt nurutud annike-hääleke anda. Hääled kokku korjanud sandikambad korraldavad, nagu ikka rahvakalendrikommete järgi, peale santimist suured peod. Mida rohkem ande, seda suurem pidu. Kellele selle peo korraldamise usaldate, otsustab igaüks üksipäini.

Viimati muudetud: 24.01.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail