13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Lootusetus võlgade sissenõudmiselALEKSANDER KUUSIK, 10. august 2016Harju maakohtu tagaseljaotsusega 2012. aasta 22. augustist mõisteti võlgnikult minu kasuks välja võlgnevus koos menetluskuludega – ligi 1000 eurot. Tallinna kohtutäituri A. Pinki juures selgus, et olen selle võlgniku võlausaldajate nimekirjas 11. ehk viimane. Minu ees olevale võlgneti üle 1300 euro. Sama aasta sügisel teatas võlgnik mulle, et ei kavatsegi arvukaid võlgu tasuda – töötades „mustalt“ ja sageli töökohti vahetades, sest tööpakkumisi olevat piisavalt. Kohtutäituri poolt mulle väljastatud tõendid 2013., 2014., 2015. ja 2016. aasta täitemenetluse kohta näitavad, et mul puudub vähimgi lootus võla tagasisaamiseks. Kõigis neis on märgitud, et Maksuameti andmeil on võlgnik … TÖÖTU. Sama kinnitab Justiitsministeeriumi vastus 30.9.2014.
Kuidas on võimalik, et 46-aastane kogenud ehitaja ja 5-aastase tütre isa on Tallinnas juba neli aastat töötu? Järeldus: ilmselt pole maksuameti andmed usaldusväärsed. Üllatav on, et kohtutäitur ega tema abilised pole nelja aasta jooksul võlgnikuga kordagi kohtunud, külastanud tema elukohta Pae tänavas. Tema töökoha soovitasid nad kindlaks teha hoopiski minul, et siis alustada täitemenetlust. Kui alimentide taotluse eest kohus riigilõivu ei nõua, siis minul kui pensionärist võlanõudjal tuli tasuda 196 eurot riigilõivu. Olen väga pettunud, et kohus ei kontrollinud eelnevalt võlgniku tausta ega pannud mind fakti ette, et võlgnikul on juba arvukalt tuhandetes eurodes täitemenetlusi ja et minu nõude rahuldamine pole enam reaalne. Oleksin siis nõudest loobunud, säästes 196 eurot riigilõivu, mille heauskselt tasusin. Minusuguseid pettasaanuid, kes on tasunud suuri summasid riigilõivu ning palganud advokaate ja eksperte, kuid asjatult ootavad Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste täitmist, on tuhandeid.
Võlglasi ei suudetagi kontrollida Seda, et kohtutäitureil ja maksuametil puudub kontakt ning pole kontrolli võlglaste üle, on tunnistanud riik, võttes järgmisest aastast elatisrahade maksmise enda kanda. 2017. aastaks on loodud elatisabifond ja väljamaksmiseks varus 7,2 miljonit eurot. Sellise fondi loomise ideest kuni teostumiseni kulus „ainult“ 12 aastat! Kui riik pole tänini suutnud võlglastelt alimendivõlgu välja nõuda, kuidas teeb ta seda alates järgmisest aastast, sest võlglaste mõjutamise meetmed on naeruväärsed ja pole kontrollitavad? Näiteks võib kohus küll peatada võlgnikel mootor- ja veesõiduki juhtimisloa, jahipidamis- ja kalastusõiguse ning relvaloa, kuid kes suudab kontrollida nende meetmete täitmist, sest võlgade tasumisest hoidujaid on üle 10 000? Selline hulk seadusele mittealluvaid kujutab endast ohtu isegi riigi julgeolekule. Kes ja kuidas suudab kontrollida kõiki loetletud loapeatamisi? Samahästi võiks keelata võlgnikel seenel- või marjulkäimise? Mis aga puutub relvaomamisõigusse, siis mitte seaduskuulekal ei tohiks üldse relva ollagi! „Mõjutusvahendite“ loetelust jääb kurb mulje, et seda pole koostanud juristid, vaid hoopiski… Kuna niisuguse seadustele allumatu kontingendiga saab rääkida vaid jõupositsioonilt, peab riik kaotatud kontrolli taastamiseks võlgnike üle likvideerima „ümbrikupalga“ maksmise ning võtma võlgnikud elektroonilise järelevalve alla koos kohustusliku regulaarse kontrolliga kohtutäituri juures või politseis. Võlgniku lahkumine riigist aga toimugu ainult politsei loal. ALEKSANDER KUUSIK Järvamaalt Viimati muudetud: 10.08.2016
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
