Majandusminister Edgar Savisaar Tööandjate Keskliidu juubeliks

07. veebruar 2007


Eesti Tööandjate Keskliit on auväärse eaga ja ühiskonnas kõrgesti hinnatud ühendus. Juriidiliselt on ta asutatud küll vaid kümme aastat tagasi (29. novembril 1997 kahe tööandjate organisatsiooni – Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu ning Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliidu – ühinemislepinguga), kuid sisuliselt jätkab Eesti Tööandjate Keskliit 90 aastat tagasi, 1917. aastal, veel enne Eesti riigi sündi, asutatud Eesti Vabrikantide Ühisuse tegevust ja põhieesmärkide edasikandmist.

Tänase Tööandjate Keskliidu poolt välja kuulutatud missiooniks on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmine ettevõtluskeskkonna parandamise ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise kaudu. Kuna terve Eesti riigi tugevuse margapuuks on ühiskonna sotsiaalne stabiilsus, siis kinnitan teile, et ka minu missioon poliitikuna, majandusministrina, Keskerakonna esimehena on olnud, on ja saab olema sama. Me mõtleme peaaegu et ühtemoodi. Mina muudaksin ettevõtjate missioonis vaid sõnade järjekorda ja rõhutaksin, et tugev majandus, üldse tugev Eesti riik, saab rajaneda eelkõige meie ühiskonna sotsiaalsele kandevõimele.

Seda kinnitab meile Põhjamaade, eriti meist edukama põhjanaabri Soome ühiskonna tegelikult vapustav edu ja sellel tuginev majanduse areng.

Seda on näidanud tegelikult ka Eesti enese kogemus. Eriti kui mõelda tagasi Eesti esimesele omariiklusajale.

Kuigi uue riigi konstitutsioonis seati eesmärgiks sotsiaalriiklus ja selles suunas, eriti omariikluse algaastail, seadusandlus ka liikus, oli Vene-aegne õiguskord, mille iseseisvuse kätte võidelnud Eesti riik üle võttis, sotsiaalpoliitikas võrdlemisi arhailine. Kuni 1924. aastani meil tegelikult puudusid Eesti riigile lojaalsed ametiühingud. Pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset polnud ametiühingutel aga reaalset mõjujõudu, ja seetõttu sõltusid toona palgad sisuliselt vaid ettevõtjate suvast.

Autoritaarset perioodi, et mitte öelda – diktatuuriaega, iseloomustas tööturu ja kollektiivsete töösuhete korralduses ning hoolekandes küllaltki konservatiivne reaktsioon.

Muutused autoritaarse perioodi sotsiaalpoliitikas tulid alles Jüri Uluotsa valitsusega 1939. aasta sügisest, kui riigijuhtimisse üritati kaasata lojaalset vasakpoolset opositsiooni. Kollektiivsete töösuhete korraldamisel loobuti senisest jäigast kursist, mis vastustas kollektiivlepingulisi töösuhteid.

Sotsiaalkindlustusreform teostunuks 1940. aasta sügisest või 1941. aastal; kavas oli kehtestada üldine haigus-, vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuskindlustus. Alles 1940. aastast said töölised 2-nädalase palgalise puhkuse seaduse ja viidi läbi töötülide lahendamise reform.

Aga juba oli hilja. Eestlased sisuliselt polnud ju alates baasidelepingu sõlmimisest enam oma maa peremehed. Ajalugu ei armasta „oleks-eid", kuid võib küsida: kas Eesti shanss püsima jääda olnuks suurem, kui esimesel omariiklusajal oleksid nii erakonnad kui ka majandusringkonnad suutnud rohkem silmas pidada ühiskonna sotsiaalset stabiilsust?

Mida me sellest järeldame tänase ja homse päeva jaoks?

Esiteks seda, et sotsiaalse tasakaalu saavutamine pole ainult ühe ega mitme erakonna, ka mitte pelgalt parem- ega vasakpoolsete teema. See pole rohkem ega vähem kui Eesti kestmise küsimus. Head makromajanduslikud näitajad üksi ei taga Eestile ega ühelegi teisele riigile sotsiaalset stabiilsust.

Palgad tuleb Eestis tõsta Euroopa tasemele mitte ainult sellepärast, et avatud tööjõuturuga Euroopa Liidus on see juba käivitunud ja majanduslikult paratamatu protsess. Me ei tõsta palku ka ainult sellepärast, et Venemaal toorainebuumi najal kerkivate pensionide ja palkade kiire tõusu hingus puudutab paratamatult meidki. Te teate, et kolme-nelja aastaga on keskmine palk Venemaal tõusnud 130 dollarilt 450 dollarini, st. palgad on kolmekordistunud. Võib öelda, et palkade poolest hingavad nad meile varsti kuklasse. See on aga oluline psühholoogiline fenomen. Venemaast parem elujärg on Eesti inimeste eneseteadvuse lahutamatu osa.

Siiski pole Venemaa-näide peamine, miks ma räägin palkade tõusu kasuks.

Palju olulisem on tõsta palku seepärast, et sel viisil muudame õiglasemaks ühiskonna poolt loodud rikkuste jaotust meie oma rahva hulgas. Eesti taasiseseisvumisel oli üheks meie suureks ideeks Eesti rahvuslike rikkuste kasutamine siin elavate inimeste huvides. Sellest paatosest lähtusid nii fosforiidisõda kui ka IME programm. Nüüd kus oleme oma riiki pidanud juba 15 aastat, oleme hakanud mõistma, et üheskoos teenitud rikkust õiglaselt jagamata pole edasine areng enam võimalik.

Esimesel iseseisvusajal, mis kestis 21 või 22 õnnelikku aastat, taipas riigi juhtkond, sealhulgas ärieliit, seda liiga hilja. Praegune Eesti on, kasvõi tänase valimiskampaania peateemade järgi otsustades, jõudnud sellele suurele äratundmisele viis-kuus aastat kiiremini. Lisaks Keskerakonnale ja Reformierakonnale räägib kõrgemast palgast nüüd ka IRL.

Ja olen päris kindel, et teie, meie ettevõtjad, mõistate, et euroopalike palkade ja pensionideta ning euroopaliku tervishoiuta pole olemas euroopalikku Eestit. Ehk sellist Eestit, millist me kõik 15 aastat tagasi ihaldasime. Õnnelikku, jõukat ja tervet Eestit.

Eelmisel korral ärkasime liiga hilja – see käib nii ärimeeste kui ka poliitikute kohta. Ettevõtjate organisatsiooni 90. sünnipäeva puhul soovin teile kõigile tähelepanelikku ja kaugelenägevat pilku ning oskust õppida eelkäijate kogemustest, nende vigadest, aga ka tarmukatest tegudest.

ESILETÕSTED:
Sotsiaalkindlustusreform teostunuks 1940. aasta sügisest või 1941. aastal; kavas oli kehtestada üldine haigus-, vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuskindlustus. Alles 1940. aastast said töölised 2-nädalase palgalise puhkuse seaduse ja viidi läbi töötülide lahendamise reform. Aga juba oli hilja.

Taasiseseisvumisel oli üheks meie suureks ideeks Eesti rahvuslike rikkuste kasutamine siin elavate inimeste huvides. Sellest paatosest lähtusid nii fosforiidisõda kui ka IME programm. Nüüd kus oleme oma riiki pidanud juba 15 aastat, oleme hakanud mõistma, et üheskoos teenitud rikkust õiglaselt jagamata pole edasine areng enam võimalik.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)