Otepää – korruptsiooni-pealinn? [1] Otepääl räägib rahvas sosinal

„Mis talvepealinn!? Sulide ja varaste pealinn, korruptantide pealinn!..“ hakkas päris minu lähedalt kõrvu porisevate meeste jutujoru. Astusin ligemale. „Kas Tallinna meest hakkas huvitama, kuidas Otepääl asjad käivad?“ tervitasid nad mind kerge irooniaga ning üritasid endale viisakusest naeruilmet näole saada.

Mõistsin kohe, et naljast on asi kaugel. Mehed olid lihtsalt vihased oma valla ninameeste peale ega püüdnudki seda minu eest varjata. „No vaadake seda Merano Pizza baari seal pargiservas! Kogu maa baarist kuni vallamajani on endise vallavanema Aivar Nigoli poolt erastatud. Tallinnas ei tule vist kellelegi pähe Vabaduse plats enda nimele kirjutada? Otepääl on aga seaduseks saanud, et kõik magusamad maatükid, kesklinnast kuni aedlinnani välja, peavad vallajuhtide või nende sugulaste nimele saama. Ja ongi saanud.“

Edasi läks jutt nii tormiliseks, et meid panid tähele juba kõrvalseisjad.  Mehed paistsid Otepää vallas toimuva pärast tõeliselt mures ja vihased  olevat ning jutustasid mulle hulga lugusid, mis kõik lõhnavad räige korruptsiooni järele.

Asjad hakkasid Otepää vallas alla käima ja kuritegevuse järele lõhnama pärast Reformierakonna võimuletulekut eelmise sajandi lõpul, eriti aga vallavanem Nigoli ametisoleku aegadel. Peaaegu iga suurema spordiobjekti ehitamisega kaasnes skandaal raha kõrvalekantimisest, juhtivaid kohti hakkasid saama eranditult vaid oma erakonna liikmed. Maa ja ametihoonete kahtlane erastamine, magusate kruntide jagamine omadele, endistele omanikele maa  tagastamisest keeldumine, sundüürnike oma kodust välja tõrjumine võttis Otepääl ennekuulmatud mõõtmed.

Tänini meenutatakse kooperatiivi vara mahaparseldamist, mille käigus osa sellest kanditi Elva kooperatiivile, kust see teadjate meeste nimele edasi kirjutati ja otsaga Otepääle tagasi tuli. Esinduslik kaubamaja,  kondiitritööstuse hoone, raamatupidamismaja ja mitmed muud said valla eliiti kuuluvate tegelinskite nimele, kes seniajani linna ja valda juhivad. Pühajärve omaaegse naisseltsi hoone jäigi tagastamata, sest kohalikud rikkurid tahtsid  seda endale.

Mulle jutustati kümmekond konkreetset jahmatavat lugu, kuidas valla kaunites kohtades omadele meestele maad välja mõõdetud, kuidas valla raha eest eliitperekondade eramutesse vee- ja kanalisatsioonitrasse sisse veetud, kuidas looduskaitse eeskirju eirates  kerkinud villad paikadesse, kuhu neid kuidagi ehitada ei tohiks. Mul on kuuldu järgi raske hinnata nende juhtumite seadusele vastavust, kuid jäljed igast tehingust on arhiivides olemas.    

Nördinud meeste jutust jäi mulje, et kui Riigikontroll tuleks homme Otepääle kasvõi ühtainust korruptsioonihõngulist juhtumit uurima, hargneks lahti selline lõngakera, mida kapo, kohtud ja ajakirjandus aastaid kedrata saaks.

Tallinna jõudes lõin internetis lahti Otepää-teemalised artiklid. Mu silme ees avanes räpane pilt kauni kuurortlinna poliitikute rahaahnusest, nende mahhinatsioonidest ja korruptiivsetest tegudest kuni mõrvadeni välja. 

 HEIMAR LENK

heimar.lenk@riigikogu.ee

Jaga |