Teravilja julgeolekuvaruta Euroopa Liitu

JAAN NIIN,      02. juuni 2004


Teravilja julgeolekuvaru riisuti riigilt Euroopa Liitu astumiseks tehtud ettevalmistustööde ajajärgul. Huvitav oleks teada, kas julgeolekuvarude küsimused polnudki ELi astumise kriteeriumide hulgas. Viljavaru küsimus on ju olnud meie riigikontrolli tähtsate teemade seas.
Internetist näiteks leiame ühe peakontrolöri otsuse 23. maist 2001. a "Teravilja julgeolekuvaru ostmine, müümine ja hoidmine ning sellega seotud arvestuse korraldus AS-is Eesti Viljasalv". Kuid otsuse tekstis on ainult üks koht, kust võib näha selle julgeolekuvaru kogusega seonduvaid naturaalseid ja suhtarvulisi näitajaid. Vabariigi valitsus oli 1996. aastal oma määrusega kehtestanud toiduteravilja julgeolekuvaruks 100 tuhat tonni, millest rukist 45 tuhat tonni ja nisu 55 tuhat tonni, mis arvestuslikult on kaheksa kuu varu. See varu tuli luua hiljemalt 2000. aastaks. Kuid seda ei tehtud ja vastupidi, varu just vähenes võrreldes 1. oktoobri 1999. a seisuga.
Riigikontrolli otsuse tegemise ajaks oli sellegi reservi suurus juba kahanenud 47 protsendini. Tegelikku vilja kogust pole otsusest näha ja see on vist jälle suur riigisaladus. Tänaseks on seegi osa "riigisaladusest" lihtsalt ära varastatud! Riigikontroll on oma töö mugavuse põhjendusena otsuses (lk 2) kirjutanud:
"Toiduteravilja julgeolekuvaru olemit kirjeldavad andmed saadi auditeeritavatelt, nende õigsust ei kontrollitud. Varus oleva vilja säilimist vilja säilituskohtades ei kontrollitud." (!!!)
Kuid riigikontroll, mida tollal juhtis meie praegune "suurest juhist ja õpetajast" peaminister, on teinud 2001. aastal teraviljavarude kontrollimisega tohutut tööd, ainuüksi otsust on seitse lehekülge, mis enamikus on pühendatud selle reserviga seonduva raha päritolule ja hoiuintressidele, reservi seadusandlusele, raha saamise allikatele, laekumistele, väljaminekutele jne.
Seega riigivara ainelise osa säilivuse, sihipärase kasutamise ja taastamise küsimused jäid riigi kõrgemal kontrolliasutusel käsitlemata, kuigi just see osa oli varastele suhteliselt kergemini kättesaadav. Sellist ametialast lohakust võib tõlgendada ka "koostööna" kellegi kasuks.
Meil kõigil on kahju julgeolekuviljast, mis pidi tagama eriolukordadesse sattumisel meie rahva lauale leiva. Seda ei tarvitse ju jalamaid saada pangakontol oleva suure rahasumma eest.
Kuna seekord on meie leivavili läinud "kõige liha teed" ja peaminister lohutab end mõttega, et seda julgeolekuvaru polegi mõtet taastada, sest selleks polevat raha, siis võiks näiteks riigikontrolli ajutiselt sulgeda ja selle ülalpidamisraha eest taastada viljavaru.
Usun, et riigis ei juhtu sellest midagi halba ja igaüks võib ise internetist riigikontrolli otsust tähelepanelikult lugedes selles ruttu veenduda.
Pealegi on praegu kombeks riigi julgeolekule suure otsese kahju tekitajaid terroristideks nimetada.

Riigireservist varastatakse vilja pidevalt

Vaatamata sellele et riigi viljasalv on võetud kaitse- ja kriminaalpolitsei kontrolli alla, käib vargus täie hooga edasi. Nüüd viidi jälle Rakvere viljasalvest ära 400 tonni toidunisu. Selleks pidid vargad kasutama vähemasti 20 veomasinat. Kus olid valvurite ja politsei silmad? Kes vastutab seekord uue kuriteo eest?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)