![]() Kuidas pooldada valimisea langetamistANTI RONK, 13. mai 2015Mäletan, et kunagi eksisteerinud ühte kuuendikku planeedist katnud riigi ametliku seisukoha järgi oli valimistele lubamine inimese küpsuse tunnistamine. Umbes nii, et kui sind lubatakse valima, siis oled riigi silmis täiskasvanu ja sulle võimaldatakse osavõtt kõige pühalikumast riiklikust tegevusest – valimistest.
Ma pole kuskilt lugenud, et Eestis selline suhtumine ei kehti. Et keegi oleks seda muutnud ja väitnud, et Eestis näitab valimistel osalemine sinu ebaküpsust, vaimset arengupuuet või erakondade ajupesu ohvriks olemist. Rohkem räägitakse ikka sellest, et noored on teadlikud, poliitikaga hästi kursis ning oskavad "halbade" ja "heade" erakondade vahel vahet teha. Vaatamata oma noorusele just selle "õige valiku" langetada. Iga niisuguse jutu rääkija peab "õige valiku" puhul silmas loomulikult omaenda erakonda, aga see ei muuda asja mõtet. Hüppavad ju poliitikud ühest erakonnast teise... Seega muutub nendegi arusaamine "õigest parteist", mõnel lausa mitu korda aastas. Kui Eesti riik soovib anda valimisõiguse ka 16- ja 17-aastastele, siis tähendab see seda, et selleealised on küpsed eluliselt olulisi otsuseid langetama. Küpsed nii vaimselt kui ka muuks. Esmajärjekorras loomulikult füüsiliselt osalema riigiasjade otsustamises. Seega on nad küpsed osalema riigi majanduse, kultuuri, hariduse, sotsiaalvaldkonna, riigikaitse jt juhtorganite eesmärkide seadmises. Kui nii, siis on nad valmis ka muudeks riigi käekäiku mõjutavateks toiminguteks ja otsusteks. Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots, kes tegi Riigikogule ettekande aktiivse valimisea langetamise mõjudest, märkis, et Eestis on 16–17-aastaseid umbes 24 000 ja kui eeldada, et neist tuleb valima keskmiselt ligi 60%, tähendaks see 14 000–15 000 valija lisandumist. Kas nad on piisavalt küpsed kodanikud riigi tuleviku mõjutamiseks ja selles osalemiseks? Kui on, siis tuleb neile anda ka muud täiskasvanud inimese õigused ja kohustused: alkoholi ostmise ja tarbimise õigus, õigus abielluda, lapsi sünnitada ja kasvatada, 8-tunnise tööpäeva õigus. Ühesõnaga – vabalt otsustada kõikide valdkondade üle, mis praegu nõuavad lastevanemate kaasamist otsustusprotsessi. Kui nüüd asjale veidi vinti juurde keerata: siis peaks neid lubama ka näiteks ministrina töötada. Julgen oletada, et mõni 16–17-aastane ehk ongi targem kui mõni praegune minister või rahvasaadik. Lisaksin veel ühe vastutusvõimaluse. Kui seni vastutavad laste kuritegude ja laenukohustuste täitmise eest nende vanemad, siis pärast noorte valimistele lubamist tuleb vanemad vabastada laste eest vastutamisest. Kui anname lastele õigusi juurde, siis peame ka vastutust juurde andma! Lapsed peavad hakkama ise trahve maksma, kuritegude eest vastutust kandma, endale ja oma noorele perele ülalpidamist teenima jne. Palju seadusi tuleks muuta, aga üllas eesmärk pühendab abinõu. Ise ma toetan lastele õiguste juurde andmist juhul, kui neile antakse juurde ka kohustusi.
Täies lugupidamises, Anti Ronk Viimati muudetud: 13.05.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |