Edgar Savisaar: Keskerakond kujundab uut poliitikat

07. aprill 2004


Keskerakonna Euroopa Parlamendi valimiskonverentsi kõnest

Tulime täna siia kokku, et rääkida läbi põhimõtted, millega Eesti Keskerakond läheb vastu Euroopa Parlamendi valimistele. Me oleksime hoolimatud nii Euroopa, Eesti kui ka iseenda suhtes, kui võtaksime seda ülesannet pealiskaudselt, eelnevalt ära tegemata vajalikku kodutööd, seadmata oma edasisele tegevusele selgeid sihte.
Need valimised pole enam referendum, kus tuli öelda lihtsalt kas "jah" või "ei". Meil seisavad nüüd ees tõesti sisulised valikud. Ja nende valikute kaudu peame tõestama oma suutlikkust Eesti ning Euroopa poliitikas kaasa rääkida.
Selleks peab meie hääl enne 13. juunit Eestis kuuldav olema. Euroopa Parlamenti valivad eestimaalased, seda ei tehta mitte kuskil mujal. Meie asi on näidata, et Eesti silmapaistvaim erakond, Eesti Keskerakond paistab silma ka Eesti uue poliitika kujundajana.
Euroopa kolm kõige suuremat majandusriiki Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on viimastel aastatel olnud kas seisakus või languses. Selleks aastaks ennustatakse Euroopa Liidule tema peamiste konkurentide omast poole väiksemat majanduskasvu.
Ei ole kõikidele Euroopa riikidele sobivat majanduspoliitikat. Eurotsooni finantskriteeriumid on osutunud Saksamaale ja Prantsusmaale ülejõu käivateks, nad on ületanud eelarve defitsiidi piiri kaks aastat järjest.
Euroopas on praegu tööta keskmiselt 8% tööjõust, sealhulgas Prantsusmaal 9,5 ja Saksamaal 9,2%.
Kardetakse konkurentide tulekut uutest liikmesriikidest.
Euroopa nihkub ikka endiselt vasakule. Möödunud nädalal said Prantsusmaal parempoolsed kohalikel valimistel hävitava kaotuse osaliseks, ka Hispaanias said parempoolsed lüüa. Ja Saksamaal said lüüa pahempoolsed just sellepärast, et nad polnud küllalt pahempoolsed.
Euroopa survel tuleb ka Eestil varsti loobuda oma senisest üliliberaalsest majanduspoliitikast, mida on seni arendatud. Ka siinmail hakkab üha enam kasvama elanike toetus mitte-ameerikalikule, sotsiaalsemale ühiskonnakorraldusele.
2001. aasta lõpuks oli Lääne poolt Ida-Saksamaa toetamiseks kulutatud 1,7 triljonit marka, see on 170 korda rohkem raha, kui Saksamaade ühinemise eel kavandati. Sellest hoolimata pole Saksamaade sisuline ühinemine mitmete asjatundjate hinnanguil veel ikkagi lõpule viidud. Eesti ühendamine Euroopa Liiduga näib
sellel taustal tõelise majandusliku julgustükina.

Nende küsimuste lahendamiseks on ellu kutsutud Euroopa Liidu põhiseaduslik lepe - ning seda lepet peamegi kaaluma kui dokumenti, mis kas loob Euroopa Liidule eluliselt vajaliku uue majandusliku sünergia ning annab juurde elujõudu või siis mitte.
Valitsusjuhtide nõupidamisel Brüsselis 25. märtsil lepiti kokku, et põhiseadusliku leppe lõplik tekst kooskõlastatakse 17.- 18. juunil, s.o neli päeva pärast Europarlamendi saadikute valimisi. Kuid lahendusi alles otsitakse. Kaks näidet.
Mõte nn kahekiiruselisest Euroopast, kus enamarenenud riigid raputavad endalt vähemarenenud riikide koorma, säilitades samal ajal nende turud, on osutunud majanduslikult teostamatuks. Kuid see mõte pole veel lõplikult maha maetud.

Meiegi peame seisma oma rahva eest

Detsembris taheti sätestada, et Euroopa Liidu otsuseid võiks vastu võtta üksnes kolme suurriigi häältega. Praegune kompromissettepanek eeldab, et suurriigid peavad seaduste läbiviimiseks saama veel vähemalt kahe väiksema riigi toetuse.
Ilmselt me selle leppe teksti enam mõjutada ei saa, aga meist sõltub, milliseks osutub selle tähendus Eestile.
Peaasi, et me lähtuks oma maa huvidest ega püüaks kannuseid teenida sellega, et lubame kõiki nõudmisi täita kõige esimestena ja kõige suuremas ulatuses, nagu seni meie valitsustel kombeks olnud.
Taotledes häid diplomaatilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid teiste liikmesriikidega, ei tohi me hetkekski unustada, et ka nemad seisavad eeskätt igaüks oma rahva ja majanduse eest. Seda peame tegema meiegi.
Deklaratsioonid, et uued liikmed on ka sisuliselt valmis Euroopa Liitu astuma ja seal konkurentsisurvele vastu pidama, on suurel määral poliitilised ega arvesta tegelikku olukorda neis riikides.

Parempoolsus viiks uuesti rappa

Lätis vahetus hiljaaegu valitsus, Leedus valitseb poliitiline kriis ja Poolas, kõige suuremas liituvas riigis, on peaminister teatanud, et astub pärast ühinemist tagasi. Tal polegi muud teha, sest tema toetus on kahanenud 42-lt protsendilt 10-le. Poola majandus püsib madalseisus, tööpuudus riigis on 20%.
Praegused Eesti juhtpoliitikud näivad vaikselt lootvat, et Euroopa Liit muutub Eesti sarnaseks - teravalt kihistuva elanikkonnaga piirkonnaks, kus seda protsessi filosoofilise rahuga jälgitakse. Meie tulevik Euroopa Liidus sõltub otsustaval määral sellest, kui kiiresti me suudame lahti öelda illusioonist, et kogu Euroopa Liit hakkab ajama Eesti parempoolsete kitsarinnalist poliitikat.

Paar sõna erakonna sisetülist

Liina Tõnisson ja Peeter Kreitzberg ei saa aru, et oleksid midagi kurja teinud. Nemad räägivad ikka edasi oma võitlusest autoritaarse juhtimise vastu erakonnas. Isegi kui nad teeksid seda siiralt, ei õigustaks see kuidagi erakonna põhikirja ja fraktsiooni kodukorra ränki rikkumisi. Seetõttu ma ka ei usu neid.
Sest ma ei näe, milles ma süüdi olen, kui lõin Keskerakonna? Milles ma süüdi olen, et inimesed mind valimistel jätkuvalt enamikest Eesti poliitikutest kõige rohkem usaldavad? Milles ma süüdi olen, et mu abikaasa omal vabal tahtel on valinud poliitiku elukutse? Milles on minu süü, kui mu lapsed tunnevad huvi selle ühiskonna käekäigu vastu, kus nad tulevikus elama peavad? Mida ma siis halba olen teinud, kui ma pole tahtnud lasta Eestit ärastada, maha müüa, meie iseseisvust peenrahaks vahetada?
See kõik pannakse mulle nüüd süüks ja soovitakse avalikult, et ma nii ränga isikliku süükoorma all kokku variseksin! Ja seda soovivad isegi mõned niisugused inimesed, kes siiani seisid - ning ikka veel seisavad mu selja taga, nüüd aga hoopis teises mõttes kui seni.
Öelge, mis tahate, - mina arvan, et põhimõtted on siiski alati kindlamad kui nendest loobumine. Aated on alati tugevamad kui omakasu. Rahvas on alati võimsam kui käputäis poliitikuid, kes nutavad taga oma kadumaläinud karjääri - ükskõik mis erakonnas.
Ühte võin ma küll ütelda: Keskerakond on Eesti ainus partei, mis on sündinud rahvaliikumisest. Niipea, kui mõned juhtivad keskerakondlased kujutlevad, et nemad saavad hakkama ka ilma rahvata, et neid huvitab üksnes ajalehtede kiitus ja teiste parteide poolt õlale patsutamine, et neile pole tähtis arvestada rahvaga. Niipea kui nii läheb kaotab Keskerakond oma selgroo.
Austatud erakonnakaaslased, Teie olete valinud mind selle erakonna esimeheks. Juba õige mitmendat korda. Tahaksin teada teie arvamust, mida ma peaksin nüüd sellel ametikohal tegema. Kas leppima olukorraga, mida teile siinkohal kirjeldasin või nendele arengutele vastu seisma.
Kumbki variant ei ole hea. Võib ette kujutada, kuidas lähevad asjad edasi ühel või teisel juhul. Kuid valik tuleb teha ja seda mitte ainult minul, vaid meil kõigil.

Lõpetuseks

Minu sõnum teile on lihtne. Esiteks - minge kõik valima! Teiseks - valige keskerakondlane! Ja kolmandaks - valige keskerakondlane, sõltumata sellest, kas tegu on eurojaatajaga või euroeitajaga möödunud aasta septembrikuust, kas oldi eurorealistid või -utopistid. See kõik ei ole enam peamine.
Aeg on üle saada möödaniku võitlustest, sest aeg on edasi läinud. Võib-olla kõik ei ole tähele pannud, aga sel ajal kui mõned inimesed Keskerakonnast pidasid halastamatut sissisõda, oleme me kõik saamas Euroopa Liidu kodanikeks. Ning meie peade kohal põrisevad NATO lennukid. Ning Eesti huvid vajavad kaitsmist ja esindamist mistahes oludes. Tegeleme siis sellega, kui juba kord oleme astunud poliitikasse!
Ka Europarlamendi 13. juuni valimistel, milleks soovin meie erakonnale pingsat tööd, vastupidavust ja edu!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)