Energeetikaekspert: elektrihind tõuseb rängalt

Elektrimonopolist loobumine ja üleminek vabaturule toob 2013. aastal kaasa elektrihinna ränga tõusu, ennustavad asjatundjad. Palun kirjeldage olukorda, mis Teie hinnangul ootab eraisikust elektritarbijaid Eestis ees vähem kui kahe aasta pärast?

Eesti leppis Euroopa Liiduga ühinemisel, et hiljemalt 1. jaanuaril 2013 avatakse elektriturg. Turu avamine läheb maksma kuni 3 miljardit krooni. Selline on Eesti lubaduse maksumus - vahe reguleeritud hinna ja vabaturuhinna vahel musta stsenaariumi korral. See 3 miljardit krooni on muide enamkulusid iga jooksva aasta kohta alates 2013. aastast, mitte ühekordselt.

Seega on kõik elektritarbijad sellest ajamomendist peale vabatarbijad, kes saavad ise otsustada, kellelt hakkavad elektrit ostma. Võimalik on valida: kas fikseerida elektrihind ning sel viisil kaitsta end hinnakõikumiste eest elektribörsil; fikseerida hind osaliselt; osta elektrit hinnaga, mis kujuneb börsil.

Kõiki elektri vabatarbijaid huvitab, milliseks kujuneb hind 2013. aasta 1. jaanuaril.

Hind vabaturul on väga kõikuv, kuid kindlasti tunduvalt kõrgem, kui suletud turu hind, mida reguleerib Konkurentsiamet. 30% turust on juba avatud ehk 2013. aastal on oodata summaarset kulude tõusu kuni 70 protsendini kolmest miljardist ehk umbes 2 miljardit krooni. Näiteks hetkel on elektri vabaturuhind Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondisele 61,2% kõrgem, kui Konkurentsiameti reguleeritud siseturuhind.

Nord Pool Spoti* elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas kujuneb elektrihind perspektiivis peale ESTLINK-2 valmimist 2014. aastal umbes samaks mis Soomes. Kaalutud keskmine elektrihind on Soomes küündinud kuni 60 euro/MWh; meil on reguleeritud hind veidi üle 30 euro/MWh. Seega hinnatõus musta stsenaariumi järgi saab olla kodutarbijast elektriostjal halvimal juhul 100%.

Elektri lõpptarbija jaoks koosneb hind neljast komponendist: elektrienergia hind (osakaal lõpphinnas umbes 50%), taastuvenergia tasu, aktsiis ja võrguteenuse hind. Vabatarbija ostab võrguteenust Konkurentsiameti poolt reguleeritud hinnaga, mis tõuseb eeldatavasti tarbijahinnaindeksi võrra 4-5% aastas, ning elektrienergiat vabalt turult, mille hind võib tõusta alates 1. jaanuarist 2013 kuni 100%. Seega elektrihinna võimalik hüppeline tõus on suurusjärgus kuni 40-50 %. Rahandusministeeriumi konservatiivsel hinnangul võib lõpptarbija jaoks hind tõusta vaid 15%.

Konkurentsiameti 2009. aasta aruande andmeil Eesti siseturg tarbib ümmarguselt 7 000 000 MWh elektrienergiat ja hinna tõustes 30 euro/MWh võrra suurenevad elektritarbijate kulud 210 miljonit eurot aastas (Eesti kroonidesse ümber arvutatuna 3 ja enam miljardit krooni).

Populistlikud lubadused Eesti „odavast" elektrienergiast on nüüdsest müüt. Isegi finantsinvesteering Leedu tuumajaama ei muuda elektrit tarbijatele odavamaks.

Turu üleminekul muutus reguleeritud kulupõhine elektrihind turu- ehk börsipõhiseks, mis selgub ostu- ja müügipakkumiste alusel.

Kas elektrihinna tõusu ja sellest tulenevalt ülejäänud hindade tõusu tõttu on oht, et praegune Eesti habras keskklass langeb vaesusesse? Kas võib tulla nn hinnatõusumässe, nagu on olnud mõnedes riikides?

Veelgi suurenevad ebavõrdsus ja kihistumine. Loobuda tuleb populaarsetest odavatest elektriradiaatoritest.

Valitsuserakondade lubatud kodukulude kahekordne vähenemine jääb helesiniseks unistuseks. Mässuks ehk Eestis ei lähe, kuid lihtrahval tuleb püksirihma koomamale tõmmata, kulutusi vähendada, õppida elektrit säästlikult kulutama.

Kuidas kommenteerite Eesti Energia hiljutist 500 000-eurost laenuvõtmist? Kas on põhjust rõõmustada sarnaselt Äripäevaga, kes teatas, et nüüd Eesti Energia likviidsus suureneb?

Laen lühiajaliselt lihtsustab linvesteeringute finantseerimist - uue õlitehase ja 300 MW võimsusega elektribloki ehitamise rahastamiseks vajab Eesti Energia vabu vahendeid. Likviidsuse suurenemise üle võib rõõmustada senikaua, kuni saame teada, kui palju valitsus otsustab jooksva aasta eest Eesti Energiast dividende välja võtta. Kindlasti võivad rõõmustada need pangad, kes seda laenu annavad. Lõppkokkuvõttes maksavad selle laenu teenindamisega seotud kulud - intressid - kinni ettevõtte omanik Eesti riik ja meie kõik selle riigi alamatena. Laenu teenindamise kulud vähendavad nimelt riigiettevõtte teenitavat kasumit. Majanduslik mõtlemine eeldaks seda, et riigiettevõtte kasum investeeritakse Eestisse, kui selleks on vajadus, ja võetakse välja siis, kui pole tarvis investeerida. Kui aga teenitud kasum võetakse lihtsalt välja, võib dividendimakset riigikassasse tõlgendada kui riiklikku elektrimaksu.

Kui riskantseks või siis vastupidi - kasumlikuks - peate Eesti Energia saamist suurima komplektse eraomandis oleva põlevkivivaru omanikuks USA Utah' osariigis?

Iga äriline ettevõtmine sisaldab riski. Mida suuremat kasumit loodetakse, seda suurem on ka risk. Jääb üles küsimus: mispärast ei kasutatud seda raha Eestisse investeerimiseks, kuigi vajadusest selle järele kuuleme iga päev, ja nüüd on Eesti Energia sunnitud ka veel laenu võtma? Arvan, et selle projekti puhul on riigiettevõtte võetavad riskid väiksemad, kui Eesti poolt antavad garantiid Kreekale.

Kas Eesti vajab oma tuumajaama?

Eesti vajab enda energeetilise julgeoleku tagamiseks sõltumatut elektritootmist - see on peamine küsimus. Kas on see tuuma- või põlevkivienergia, see on otsustamise küsimus. Kuulumine Euroliitu ja NATO-sse on ühelt poolt suurendanud riigi turvalisust, aga energeetilise sõltumatuse kaotamine nullib selle turvatunde. Ka riikidevahelised elektriülekandeliinid ei ole alati 100% töökindlad, nagu Estlinki kaabel juba on näidanud. Sattuda sõltuvusse Vene „mustast" elektrienergiast, mis on toodetud Euroopa Liidu keskkonnanõuetele mitte vastavalt, ja maksta sellest tekkiv hinnavahe vahendajatele, on kõige ebameeldivam tulevikustsenaarium.

Kui veel aasta tagasi ei olnud kahtlusi, et lähematel aastakümnetel orienteerub maailmaenergeetika eeskätt tuumaenergia edendamisele, siis nüüd on maavärina ja tsunami tagajärjel juhtunud katastroof Jaapanis seda usku tugevasti kõigutanud.

Millised on meie teised valikud?

Vastuseis tuuleenergia kasutamisele kasvab samuti järjest, kuna see on kõige kallim elektritootmise viis. Nimelt vajavad tuulikud kompensatsiooniks suuri elektritootmise reservvõimsusi. Hüdroenergiaressurss on Eestis peaaegu olematu; veejõu kasutuselevõtt tekitab suurt keskkonnakaitselist kahju.

Parem on olukord bioressurssidega. Eesti energeetika on põhinenud põlevkivil, ja see jääb lähitulevikus nii - ka vaatamata EL-i keskkonnakaitselistele piirangutele.

Eespooltoodud asjaolusid arvestades on selge, et, veidi ette vaadates, me tuumaenergiata ei pääse, ja Eestil on vaja võtta suund oma tuumaenergeetika väljaarendamisele.

Kas üldine trend üle minna tuuleenergiale ja ülemaailmne toiduhindade tõus on omavahel seotud?

Toiduainete hinnatõusu võib seostada biokütuste tootmisega. Kui tuulepargid ei võta kasutusest ära põllumajanduslikku maad, siis ei tohiks nad omada mingisugust seost toiduainehindade tõusuga. Biokütuste tootmiseks aga kasutatakse olulist osa põllumajanduslikust maast, ja see kahtlemata tõstab toiduainehindu maailmaturul.

Milline tulevik ootab Narva Elektrijaamu? Kas need on piisavalt töökindlad või juba amortiseerunud?

Narva Elektrijaamad jäävad pikemaks ajaks, vähemalt 2030. aastani, Eesti elektrienergeetika selgrooks, kuni valmib kodumaine tuumajaam.

Elektri vabatarbijate turg - Nord Pool Spoti elektribörs, mis hõlmab Skandinaaviat ja Baltimaid - määrab, kes elektritootjatest suudavad oma toodangut müüa börsi kaudu konkurentsivõimelise hinnaga ja kes seisavad reservis.

Fossiilkütustest toodetava elektrienergia omahinna ja konkurentsivõime määravad tulevikus suuresti keskkonnakaitselised piirangud - olulisim Euroopa Liidu tuleviku kliimapoliitika mõjutaja on CO2 kvoodid ja nende maksumus, vähem - Eestis siseriiklikult määratavad vee ressursimaks ja võimalik planeeritav põlevkivi ressursimaks ehk nn õlimaks.

Küsis INDREK VEISERIK

*Nord Pool Spot AS - ettevõte, mis peab Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Eesti ühist füüsilise elektri börsi. Enam kui 70 protsenti nendes riikides tarbitavast elektrist ostetakse ja müüakse Nord Pool Spoti elektribörsi kaudu. Börsil saab sõlmida elektri ostu-müügitehinguid nii päev ette kui ka samaks päevaks. Nord Pool Spot asutati 2002. aastal ja oli maailmas esimene rahvusvaheline elektrienergiabörs. Nord Pool Spoti elektribörs on maailma suurim elektrienergia vabaturg nii turul kaubeldava elektri mahu poolest (teravatt-tundides) kui ka turuosalt.

Allikas: Vikipeedia

[PILDIALLKIRI] MEIE MAKSAME KINNI: Toomas Sepa sõnul võivad rõõmustada need pangad, kes Eesti Energiale suurt laenu annavad. Lõppkokkuvõttes maksame selle laenu teenindamisega seotud kulud - intressid - meie kõik riigialamatena kinni.

Jaga |