Rahva hüüe!

Minu jaoks on see päev kahekordne pidupäev. Seda just sellepärast, et minu isa vabadusvõitlejana tõi vabaduse esimesele Eesti Vabariigile. Tean ka seda, kuidas tolleaegne Eesti riigi valitsus hindas vabadusvõitlejate teeneid ja pidas lugu rahvast, keda ta valitses.

Kuhu on jäänud aga praegune valitsus ja parlament? Kas ainult valimiste eel tunnistavad nad oma rahvast ja tulevad rahva juurde? Kas praegune Eesti polegi nende valitseda? Millist riiki nemad valitsevad? Tundub küll, et mitte seda Eestit. Kas nemad ei peaks olema taasiseseisvumispäeval koos rahvaga? Kui rahvast poleks, keda nad siis valitseks?

Meie jaoks on oluline, et vabadus 19 aastat tagasi 20. augustil siiski tuli. Meie mälust ega hingest ei saa kustutada sedagi, kes olid taasiseseisvumise eesotsas. Ja kas ongi rahva jaoks oluline, kas see oli Ülo Nugis, Heinz Valk, Edgar Savisaar, Tunne Kelam, Mart Laar vmt.

Rahvale aga tundub, et valitsus ei saa üle oma egoistlikust käitumisest - ta ei saa olla sel päeval koos rahvaga, sest Edgar Savisaar oli ju taasiseseisvumise eesotsas. Tekib küsimus: kas Edgar Savisaar üksi ongi see eesti rahvas? Võimumehed tulgu mõistusele! Vaadake kõrgemale ja kaugemale, olge suuremeelsemad! Sellega tõstate oma autoriteeti rahva silmis.

Jah, tore on vaadata, kui peaminister osaleb Tartu maratonil, rulavõistlustel ja ka mujal, aga veelgi toredam ja rahvale südamelähedasem oleks, kui ta koos oma meeskonnaga oleks taasiseseisvumispäeva ürituste eestvedajaks.

Siinkohal tahaks küll lugupidamist avaldada riigi presidendile, kes korraldas Kadrioru roosiaias vastuvõtu. Ehk muutub see tulevikus traditsiooniks? Ehk suudab tema järgmiseks, 20. aastapäevaks ka valitsusemehed rahva etteotsa tuua?

See päev pole kallis mitte ainult meile, eakatele inimestele. Ta on kallis ka neile, kes Balti ketis olid alles ema süles või laulva revolutsiooni ajal vaevalt laliseda oskasid. On ju vabadus nende, tulevaste põlvede tarvis veelgi vajalikum. Kallid valitsejad, mõelge ka sellele! Teie käitumine on tulevikus eeskujuks teie järeltulijatele, kes kunagi valitsema asuvad. Kas nemad peavad samamoodi rahvast kaugele jääma?

Olid ikka tõesti hingeliigutavad need taasiseseisvumise algusaastad! Kõikjal valitses üksmeel ja ühtehoidmine, mis nüüdseks on aga muutunud räpaseks poriloopimiseks, ägedaks võimuvõitluseks ja, mis kõige halvem, võimuorganite rahvast eemaldumiseks.

Kurb, aga tõsi!

Rahvas elas 50 aastat usus ja lootuses, et kord me saame vabaks, ja saimegi. Saime oma iseseisva riigi. Valitsege siis seda riiki koos rahvaga! See ongi rahva hüüe teie poole, kallid riigiisad! Austage koos meiega Eesti riigi taasiseseisvumispäeva!

Kauaaegse kultuuritöötajana tean, et kui poleks rahvast, poleks ka ühtki teatri-, kino-, kontserdi-, kultuuriasutuse- ja raamatukogukülastajat. Nii on ka riigiga. Kui valitsus eemaldub rahvast, siis teadke, riigil on raske iseseisvana aastakümneteks, sajanditeks püsima jääda. Taevas hoidku ja kaitsku meid küll sellise hädaohu eest!

Jääme lootma, et 20. taasiseseisvumispäeval on jälle kõik koos: valitsus, parlament, rahvas! Aega atra seada ja suuremeelsust üles näidata on tervelt aasta.

Kultuurirahva nimel täname Kanal 2 televisiooni ja produtsent Artur Talvikut, kelle eestvõtmisel toimus üle-eestiline ühtelaulmine. Võib-olla oleks pidanud midagi selletaolist rahvale pakutama hoopis Kultuuriministeeriumi poolt organiseerituna? Aga hea, et niigi läks! Suur tänu tegijaile!

KAIE TÄHE, Tõrva

Jaga |