Mida teab minust ja minu vajadustest pensioniamet?

Kristi Luik,      17. august 2005


Olen multiplexihaige ja juba aastast 1981 sügava puudega invaliid. Et natukenegi eluga ise toime tulla, käin kord aastas taastusravil, praeguse nimega Haapsalu rehabilitatsioonikeskuses. Olen seal käinud juba aastaid. Haapsallu viimisega ja sealt ära toomisega tegeles linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond. Kuni selle aastani toimis see hästi.
Alates sellest aastast küsiti teenuse eest 500 krooni, ja öeldi, et selle raha maksab tagasi Tallinna pensioniamet. Laenasin selle raha kokku ja maksin ära. Vormikohased dokumendid esitasin Tallinna pensioniametile. Pensioniametist aga teatati, et nemad keelduvad maksmast, kuna mina ei ole esitanud taotlust Tallinna pensioniametile. Ometigi tegin taotluse Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaalosakonnale. Kas sellest siis ei piisa? Mida teab minust ja minu vajadustest pensioniamet? Linnaosavalitsusel on ikkagi parem ülevaade.
Samuti teab raviarst minu seisukorrast tunduvalt rohkem kui Arstliku Ekspertiisi Komisjon. Saatekirja Haapsallu andsid mulle Lääne-Tallinna Keskhaigla Sclerosis Multiplexi, Krooniliste Närvihaiguste ja Kroonilise Valu keskuse arstid neuroloog dr Anu Saar ja osakonnajuhataja dr K. Gross-Paju.
Kuna viibin igal aastal vähemalt kaks nädalat seal haiglas ravil, on nendel minu vajadustest kindlasti parim ülevaade. Tallinna pensioniamet kasutab lihtsalt ära minu abitut seisundit. Ma ei käi väljas ja ei suuda ise oma asju ajada. Seega pole neil karta, et ma pretensioone esitaksin. Samuti ei suuda seda teha minu abikaasa, kuna ka tema on pärast infarkti puudega. Kas see on siis puuetega inimeste parem teenindamine, millest kogu aeg pasundatakse? Kas see on siis paljukiidetud rehabilitatsiooniteenus?
Ma ei ole kasutanud isegi hooldaja teenust, hoidnud sellega kokku tuhandeid kroone riigi raha ja kui nüüd palusin hüvitada sõidukulud, tehti mulle selgeks, et mind pole vaja. Parem, kui mind poleks, pole inimest, pole probleemi. Suur tänu hoolitsuse eest, sotsiaalministeerium. Kui tehti muudatus, siis oleks sellest pidanud teavitama ka puuetega inimesi – veel parem linnaosavalitsuste sotsiaalosakondi. Taotluse esitamise ajal ei olnud neil sellest aimugi. Mul on olemas rehabilitatsiooniplaan, kus on ühe ravikohana ära märgitud ka Haapsalu. Aidake mind võitluses bürokraatidega. Üks nendest on Liivi Evartson, Tallinna pensioniameti direktori kohusetäitja.
Ma ei ole ainuke. Sama probleemiga võitleb ka sügava puudega Erna Eplik ja usun, et neid on veelgi.
Lugupidamisega

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)