E-hääletus on Eesti tuleviku prioriteet

SIRET KOTKA,      03. november 2004


Viimastel aastatel on diskussioon elektroonilise hääletuse ümber järjest enam kasvanud. Nii IT-spetsialistid kui poliitikud on ühiselt arutanud e-valimistega laienevaid võimalusi, kuid tõsiselt on mõeldud ka kaasnevate probleemide peale. Kuna tehnoloogia on kasutamiseks valmis, siis arvati, et sellist rahva arvamuse avaldamise vormi tuleks võimalikult kiirelt rakendama hakata, seega juba 2005. aasta sügisel korraldatavatel kohalike volikogude valimistel.

Üksmeelselt on leitud, et kuigi sellist e-valimiste võimalust on juba aastaid erinevates riikides edukalt kasutatud, siis ala uudsuse ning selguda võivate ettenägematute probleemide tõttu tuleks e-hääletuse süsteemi eelnevalt ühes omavalitsuses testida, näiteks Tallinnas. Loomulikult on süsteemi järelekatsumine kõige mõjukam Eesti suurimas omavalitsuses, pealegi kui Tallinnal on välja töötatud juba toimiv rahvaküsitluste süsteem, millele saaks selle uudse hääletusviisi lisada.
Kahjuks on sellest tänuväärsest ettevõtmisest – e-valimiste arendamisest – avalikkuses vähe räägitud. Tihti ei ole tänapäeva mugaval valijal jaksu, jõudu ega tahtmist minna kodust välja, et hääletada valimisjaoskonnas. Usun, et tänu e-hääletusele paljude inimeste huvi aga kasvab, kas või mugavusest ja uudsusest. Pärast e-hääletuse kasutuselevõttu on valimisaktiivsus mitmes riigis suurenenud – nt Šveitsis, USAs, Saksamaal ja Taanis.

Valimised lihtsamaks ja odavamaks
Eestil on head eeldused edukaks e-hääletamiseks. Üle 60% eestimaalastest kasutab väga laialdaselt internetti. Tendents on iga aastaga järjest suurenevale hulgale vajalike toimingute interneti teel sooritamisele. See näitab, et Eesti elanikkond on valmis muudatusteks. Fakt selle tõestuseks on seegi, et rohkem kui 60 tuhandel eestimaalasel on olemas ID-kaart, mida võimaluse korral kasutatakse ja ühtlasi oodatakse sellele ka pidevalt uusi kasutusvõimalusi. E-hääletamine saabki olema ID-kaardi põhine.
Miks kardetakse e-hääletamist? Põhjuseid selleks on mitmeid – turvalisus, töökindlus ja kindlasti eelarvamus, et valijat hääletamisel mõjutatakse või jälgitakse. E-hääletamine toimuks ainult eelhääletamise ajal ning valijal on korduvhääletamise võimalus, mille puhul aktsepteeritakse ainult viimast häält. Kui ka valijat jälgitakse ning mõjutatakse tema soovile mitte vastavalt hääletama, siis on tal võimalus hiljem üksi uuesti hääletada. Lisaks kõigele sellele on valijal alati võimalus minna ikkagi isiklikult valimisjaoskonda ning hääletada kabiinis. Tavahääletuse ülemlikkus tühistab e-hääle.
Seni väga kulukad valimised muutuksid infotehnoloogia kasutuselevõtu tõttu odavamaks Eesti riigile, kuna käsitsitöö, mis muidu eelhääletamise ajal valimisjaoskondades tehakse, jääks nüüd ära. Lisaks sellele suureneks häältelugemise kiirus ja täpsus, seda on tõestatud näiteks Austraalias. Nimelt kontrolliti üle 80 000 häält ja saadi tulemuseks, et traditsioonilisel hääletamisel oli häälte lugemisel tehtud 100 viga, samas kui e-hääletamise kasutamisel oli juhtunud vaid 3–4 viga. Üleüldiselt muutub valimiste ettevalmistus ja läbiviimine riigile kergemaks, lihtsamaks ja odavamaks.

Noortele sobib e-hääletus
Kõigi e-hääletuse plusside juures on kummaline, et Tallinna uus võimukoalitsioon tahab tagurlikult peatada eelmise linnavalitsuse algatust e-hääletuse edendamiseks. Kui e-hääletust ei lasta pealinna elanike rahvaküsitlusel katsetada, on vähetõenäoline, et see järgmistel üleriiklikel valimistel kasutusele võetakse. Protsessi venimisega samal ajal kaugeneb järjest suurem hulk eestimaalastest kohalikust ja riigivõimust, mis saab kasulik olla aga ainult neile poliitikutele, kes ise soovivadki rahvast võõrandunud olla.
Riiki muudavad ja arendavad edasi noored. Olen veendunud, et arvutiseerimine iseenesest ei muuda poliitilist olukorda Eestis. Seda võivad aga teha noored, kelle arvelt meie valimisaktiivsus kasvaks ja nende huvi riigi tegevuse vastu samuti. Noored on need, kes maailma edasi arendavad ja kelle kätes peaks olema tulevik. Milleks kammitseda andeid? Juba 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel tuleks e-hääletust rakendada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)