Riik ja rahvas

Eesti rahvas tegi oma poliitilised valikud

parlamendivalimistel 2011. aasta märtsis. Tulemuseks on Riigikogus tugev keskerakondlastest ja sotsiaaldemokraatidest opositsioon ning mõne enamhääle saanud Reformierakonna ja IRL-i koalitsioon. Valitsusjuhi arvates läheb Eestil hästi. Kuna riik ja rahvas moodustavad terviku, peaks ka rahval hästi minema. Kahjuks pole see nii. Hästi elab vaid osa inimesi, rahva valdav enamus mitte.

Meie ühiskonnal palju valupunkte

Nende lahendamist oodatakse pikisilmi koalitsioonilt, kes valitsust moodustades võttis endale vastutuse elu riigis korraldada. Tihtipeale aga tundub, et rahva häda ja viletsus ei lähe valitsusele korda, sest kuidas muidu on võimalik riiklikul tasandil valetada, et rahva elatustaset on tõstetud. Millise sotsiaalse uuringu põhjal julgevad Reformierakond ja IRL oma koalitsioonileppes väita, et Eesti on parim paik peredele elamiseks ja eakatele väärikaks vananemiseks? On ju teada, et selles "edukas" riigis ligi kolmandik lastest kannatab alatoitluse all ja 20 taasiseseisvusaasta jooksul on näljast põhjustatud terviserikete tõttu surnud 35 000 noort inimest, iga kolmas pensionär elab alla vaesuspiiri ja paljud pered põgenevad võõrsile elamisväärseid elutingimusi otsima.

Rahva huvide tegelikul esindamisel

paistavad Riigikogus silma vaid opositsioonierakonnad. Keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid on riigieelarve menetlemisel teinud häid ettepanekuid, kuid kahjuks kasutab koalitsioon ära oma väikest häälteenamust ja viib läbi oma tahet, jätteski rahvale valimiste eel antud lubadused vaid lubadusteks. Võimulolijate kaugenemine rahvast tekitab ka rahva võõrandumise võimust.

11. novembri kohtumine valitsusjuhiga vaid kinnitas seda võõrandumist. Sinna tuldi oma mureküsimustega, millele loodeti peaministrilt vastust saada. Tänased eakad on oma tööelu jooksul riigimakse makstes investeerinud tuleviku jaoks ja neil on õigus teada, miks neile makstav pension on nii väike, et ei võimalda hambaravi saada, vajalikke ravimeid apteegist välja osta ega palju muud eluks vajalikku toimetada. Kui pensionär on igakuised maksed ära maksnud, jääb talle paari-kolmesaja eurosest pensionist elamiseks järele tihtipeale vaid 1-2 eurot päevaraha. Üha kulukam toasoojus ja elekter, ravimite kõrged hinnad, eelmise aastaga võrreldes palju kallim toidukorv panevad vanuri valiku ette: kui paljust hädavajalikust peab ta veel loobuma? Tõotatud nn pensionitõus (4,4%) oleks vaid osaline elukalliduse kompensatsioon. Pensionärid osutasid kohtumisel ka Eesti maksundussüsteemi puudustele ja tõid näiteid edukate riikide maksupoliitikast, toetasid astmelise tulumaksu sisseseadmist proportsionaalse asemel. Terav probleem on eriarstiabi kättesaadavus.

Poliitiline demagoogia

on võimukoridorides tugev relv, kuid peaministrist oli ebaeetiline kasutada seda eakate inimeste mureküsimustele vastamisel. Vastuseid saamata lahkusid pensionärid kohtumiselt peaministriga pettununa.

Kokkuhoiu- ja kärpepoliitikaga

Euroopa Liidu riikide hulgas mainet kogunud Eesti valitsus peaks arvestama ja rakendama ka Euroopa Liidu eakatepoliitikat. Vanurite osakaalu kasv eluea pikenemise ja vähese sündimuse tõttu peaks panema valitsust aru pidama: mis on Eesti rahvastikupoliitikas valesti?

On ju selgeks saanud, et ainult emapalgaga ei kasvata ükski perekond oma last suureks. See on vaid stardiraha, kuid mis saab edasi? Lastetoetuste suurendamine ja huvihariduse kättesaadavuse võimaldamine ka vaesemate perede lastele peaks olema prioriteediks. Kui palju kaotame oma rahvuslikku rikkust avastamata ja väljaarendamata jäänud annete näol?

Kui kaua veel?

Siiri Sisaski imekaunis isamaalises laulus räägitakse meile nii armsast esivanemate maast, kus pole ühtki mäge, kus laiuvad laaned ja laukasood. Niisama pole siit tahetud lahkuda - on vaid pagetud sõja eest või vägivaldselt Siberisse viidud. Nüüd põgenetakse siit halbade elutingimuste tõttu.

Mis maa see on, kus valitsus rahvast nii vähe hoolib ja valedega hullutab? Kui kaua inimesed sellist võim toetavad?

Keskerakonna Seenioride Kogu liige

(Autor palub oma nime mitte avaldada, sest kardab kaotada töökoha. - Toim.)

Jaga |