![]() Jüri Ratas: 90-aastane riik peab suutma pakkuda noortele tasuta kõrgharidustINDREK VEISERIK, 26. märts 2008Homme valitakse Riigikogule juhatust. Kesknädal soovib neil valimistel osalevale Riigikogu aseesimehele Jüri Ratasele edu ning püüab sel puhul avada tema mõtteid senitehtust ja tulevikuväljavaadetest. Jüri Ratas külastas viimase aasta jooksul paljusid Eesti piirkondi, õppides tundma sealse elu võlu ja valu. Tema hinnangul on ühtne ja tugev regionaalpoliitika Eestis peaaegu olematu. Valusaimalt saavad seda omal nahal tunda eelkõige maapiirkondade elanikud. Riigikogu aseesimehena olete viimase aasta jooksul külastanud paljusid piirkondi. Mitut maakonda külastasite ja miks olete neid ringkäike korraldanud? Oma töös olen lähtunud põhimõttest – olla Toompeal niipalju kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik –, ning ülejäänud ajal käia Eesti erinevais paigus. Need tööreisid on asendamatud vahetu informatsiooni hankimiseks kohapealsete probleemide kohta ja kohalike elanike teavitamiseks Riigikogu tööst. Enamasti võtsid minu ringsõitudest osa samast piirkonnast Riigikogusse valitud Keskerakonna saadikud. Aasta jooksul viibisin lähetustel ühtekokku 29 päeva. Kohtusime kohalike omavalitsuste esindajatega ja tutvusime koolide, hooldekodude, politsei, lasteaedade jt seisukorraga. Külastasin kõiki 15 maakonda. Kohtusin inimestega 65 omavalitsuses. Tutvusin paljude haridusasutusega; nende hulgas on Võrumaa Kutsehariduskeskus, Kallaste Keskkool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Sisekaitseakadeemia Muraste piirivalvekolledzh. Üle sai vaadatud 13 lasteaeda. Jõudsin käia 41 tootmisettevõttes (Werol Tehased, Vändra Leib, Imavere Saeveski, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Estonian Cell, Sillamäe Sadam, Saaremaa Lihatööstus, Paldiski Lõunasadam, Ahtme Soojuselektrijaam, Haapsalu Uksetehas, Misso Savitööstus jpt). Lisaks külastasin veel 48 muud asutust ja ettevõtet (Tapa väljaõppekeskus, Puuetega Inimeste Koda, Kohtla-Järve Kultuurikeskus, Laiksaare metskond, Tartu hooldekodu, Ämari lennuväli, Kuremäe klooster, Alajõe ja Mustvee piirivalvekordonid, Harku naistevangla jt).
Teine seik meenub Saarde vallast Pärnumaal. Seal asub Tali põhikool. Vesteldes kooli juhtkonnaga, selgus, et nii mõnedki lapsed käivad koolis 6–7 km kauguselt ning koolitee kulgeb läbi metsa tihti pimeduses. Kas Eesti regionaalpoliitika on täis ainult puudusi või on tuua ka mõni positiivsem näide? Üks meeldivamaid kohtumisi oli mul Hiiumaal Emmaste vallas. Vallajuhid langetasid 15–16 aastat tagasi õigeid otsuseid – kinnisvara müüdi arendajale suhteliselt odava hinnaga, kuid kokkuleppesse lisati kohustus, et eraettevõtja peab looma lähema aasta jooksul valda näiteks 25 töökohta. Inimesed said seeläbi tööd. Regionaalpoliitika üldiselt pole Eestis aga paigas. Miks regionaalpoliitika on niivõrd vildakas ja ebaühtlane? See tuleneb kokkuleppimatusest. Erakondadel pole piisavalt vastutust Eesti riigi ees. Nad peaksid vaatama kaugemasse tulevikku, mitte vaid kahe või nelja aasta perspektiivis. Viljandis on täna võimul neli erinevat erakonda. Linnajuhtide poliitika on alati seadnud esikohale linna huvid, aga mitte poliitilise kempluse. Õigete prioriteetide tõttu on Viljandi ka palju saavutanud. Kui sama mõtet kõrgemale tasandile edasi kanda: erakonnad võiksid samuti seada prioriteediks riiklikud huvid, aga mitte lõputu omavahelise vägikaikaveo. Siis oleks riigi areng ehk tunduvalt kiirem?
Kas Eesti suudab pidada head dialoogi erinevate kultuuridega? Eesti peab otsima rohkem sõpru ja koostööpartnereid. Praegu Eesti riik pigem mõtleb ennast sada korda suuremaks kui ta tegelikult on. Esiteks teatatakse, et meil ei ole vaja koostööd Venemaaga. Seejärel annab peaminister mõista, et Eestile pole vaja koostööd ka Hiinaga. Tulevikuperspektiivist lähtudes oleksid head suhted nende kahe riigiga meile väga vajalikud. Me ei peaks igale poole näitama vaid rusikat. Samuti peletatakse praeguste järskude maksutõusudega Eestist eemale olulisi välismaiseid investoreid. Riik peaks rohkem sellele mõtlema. Oleme usinad õppima Soomelt, kuid millegipärast ei õpi me neilt seda, kuidas idanaabriga suhelda.
Palju sõltub, milline on Eesti äärealalt valitud inimese sõnajõud. Riigikogus on moodustatud erinevaid ühendusi nagu näiteks väikesaarte toetusrühm. Riigieelarve menetlusel eelmise aasta lõpul tegi see grupp ettepanekuid riigieelarve osas. Lõpphääletusel jäid nad ühtseks, kuigi toetusrühma liikmed pärinevad erinevatest erakondadest. Kui hästi Keskerakond kaitseb Riigikogus oma valijate huve?
Raske uskuda, et Keskerakonna ettepanekud nii kehvad oleks... Me seisame toiduainete käibemaksu alandamise eest. Soovime, et koolitoit oleks gümnaasiumi lõpuni tasuta. Nende ja paljude teiste oluliste küsimuste üle võiks arutleda ja peaks arutlema. Kas Keskerakonna ettepanekute kiiret tagasilükkamist võiks pidada diskussiooni summutamiseks? See on diskussiooni tugev ja järsk läbilõikamine kohe alguses. See pole positiivne. Ka ajakirjanduses kõneldakse, et Riigikogu päevakord on võrreldes 1992. aastaga jäänud kõvasti lühemaks. Pole mõistlik esimesel lugemisel kõiki eelnõusid tagasi lükata puht matemaatilise jõuga. Kuidas suhtuda Eesti praegusesse linnastumisse? Kas see on probleem? Jõuga ei saa hakata kellegi elukohta määrama. Ümbritsev elukeskkond on tähtis. Noor pere tahab elada poe, postkontori, kooli jne vahetus läheduses. Nad ei soovi lapsi panna sellisesse kooli, kus igal kevadel kooli juhtkond teatab, et pole kindel, kas kool jätkab tegevust 1. septembril või mitte. Kui kerge või raske on maapiirkonnast pärit noorel suurlinna kõrgharidust omandama minna? Kõneldes vanematega erinevais paigus, selgub kurb tõsiasi, et tänapäeval on lapse saatmine kõrgkooli maapere jaoks väga kulukas: linnas elamine, toit, raamatud, üür, tasulise õppe korral veel lisaväljaminekud jne. Majanduslikult on maaperele lapse ülikooli saatmine keeruliseks muudetud. Minu arvates peaks 90-aastane riik olema oma hariduspoliitikas niivõrd kindel ja jõuline, et vähemalt pakkuda noortele tasuta kõrgharidust. Samas isegi tasuta kõrgharidusest ei pruugi piisata, et noor tudeng suurlinnas majanduslikult hakkama saaks... See on ühelt poolt õige. Tuleb võimalikult palju piire ja takistusi noore teelt ära võtta. Neli päeva tagasi käis Riigikogus külas Tallinna Reaalkooli 8. klass. Nad pidasid kutseharidust oluliseks ja arvasid, et Eesti vajab enam juuksureid, plekkseppi, mehhaanikuid jne. Tendentsid hakkavad muutuma. Kutsekoolid on noorte seas muutumas populaarseks. Näiteks Haapsalu Kutsehariduskeskus seisis neli aastat tagasi silmitsi sulgemisohuga, kuid tänaseks on selle õpilaskond kasvanud peaaegu poole võrra ning välja ehitatud on korralikud laborid ja töökojad. Pakutakse kvaliteetset kutseharidust.
Tänane Euroopa ja sealhulgas ka Eesti peaks olema suunatud tulevikku. Selge, et oma minevikust peame õppima, ja seda saame teha, kuulates ealiselt vanemaid inimesi, kes oma elukogemuste kaudu annavad nooremale põlvkonnale edasi vajalikke mõtteid. Tänased 30-aastased küllap teavad, et inimesed 16 aastat tagasi seisid leivajärjekorras. Mäletan, et jõuluajal sain tollal kaubamajast osta vaid ühe paki kuuseküünlaid. Oli säärane aeg! Kas eelnevate põlvkondadega võrreldes on tänastel noortel lihtsam?
Teatud edumudelit on noortele liialt peale surutud. Kas kainenemine tuleb varsti? Majanduslikud näitajad erinevates valdkondades kahanevad. Kainenemine toimub, ja see saab paljudele Eestimaa leibkondadele olema väga valus. Ma usun, et need pered, kes on kuulda võtnud esivanemate soovitust koguda, piltlikult öeldes, osa raha sukasäärde, saavad hakkama. Ütleb meie vanasõnagi: sea suu sekki mööda. Milliseid väljakutseid näitab Jüri Ratase isiklik kümne aasta perspektiiv? Kümne aasta pärast mu kaks last käivad algkoolis ja ma pean olema neile hea isa. Kas senise ametialase arenguga võib rahule jääda? Kui oled võtnud 27-aastaselt vastutuse asuda Tallinna linnapea ametisse, ei saa nüüd öelda, et arengut pole olnud. Inimene ei tohi olla lõplikult millegagi rahul, sest siis algaks „konnatiigistumine“. Ühegi inimese areng pole seotud ainult tööga, vaid ka oma pere ja lähedastega. Mul on abikaasa ja kaks last, seega pean end õnnelikuks inimeseks. Samuti olen rahul, et suutsin eelmise aasta sügisel alustada õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris. Lõpetuseks soovin tänada Riigikogu Keskfraktsiooni kõiki liikmeid toetuse ja koostöö eest!
LAPSESUU EI VALETA: Olla poliitik tähendab viibida palju laste seas. Jüri Ratas kohtub Ülenurme lasteaia kasvandikega Eesti Vabariigi aastapäeva peol. KINDLUS TULEVIKU EES: Hooliv poliitik tunneb vajadust läbi isikliku kogemuse mõista õhustikku Eesti erinevais paigus. Seda tehes hoiab ta ka talvel oma teadmiste-toa soojana. Ratas visiidil Kuremäe kloostris puuriitade juures. KOPP: Sammuva ekskavaatori kopp põlevkivimuuseumis. Paremalt: Jüri Ratas, Ida-Virumaalt valitud saadikud Tiit Kuusmik, Eldar Efendijev ja Riigikogu aseesimehe nõunik Madis Kaasik. KUULATA, KUULATA, KUULATA: Poliitiku ülesanne on koguda täpset teavet erinevatelt inimestelt. Alles siis moodustub terviklik pilt Eestist. Jüri Ratas paneb tähele Viru Keemia Grupi finantsdirektori Priit Rohumaa sõnu.
Viimati muudetud: 26.03.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |