2017. aasta majanduses – krahhiga või krahhita?

Või tuleb seoses Donald Trumpi asumisega USA presidendi kohale oodatud maailmalõpp, uus kriis ja veel sügavam krahh, mille kõrval aasta 2008 oli poisike. Lisaks ootavad mõned Venemaa kallaletungi Eestile ja mõned Eesti kallaletungi Venemaale. Eesti esoteerika-austajad ja ETV saate „Pealtnägija“ vaatajad teavad kindlasti planeedist Nibiru, mille kokkupõrget Maaga ennustati juba 2012. aastaks, aga mis on edasi lükkunud ja võivat nüüd iga hetk toimuda. Kõik pendeldajad ja selgeltnägijad on igatahes väga ärevil, sest Nibiru kõrval on Eesti–Vene sõda lapsemäng.

Probleemid pagulastega

Lisaks ähvardavad Euroopat taas tuhanded sõjapõgenikud, kes küll Eestisse ei taha tulla, aga kes on kasutanud ja kasutavad edaspidigi Eestit transiitmaana Lääne-Euroopa rikkuste juurde pääsemiseks. Eestlastel on õnnestunud osa neist kinni pidada ja tagasi või teise kanti saata, aga osal on õnnestunud Eestist läbi lipsata. Euroopas on aga pagulastega rohkem muret kui rõõmu, mistõttu on neid hakatud viimasel ajal vägisi laiali paigutama. Selline tegevus on tekitanud eriti Ida-Euroopas palju vastuseisu ja toonud võimule vihased rahvuslased. Või mis rahvuslased – britid otsustasid koguni rahvahääletusel Euroopa Liidust välja astuda, ikka nende pagulaste pärast, keda Saksamaa juht Angela Merkel oli kaks aastat tagasi nõus avasüli vastu võtma! Ühelt poolt on brittide lahkumine isegi hea, sest nad nagunii ei tahtnud kasutusele võtta ühisraha eurot, et vaid säilitada Londonit Euroopa rahanduspealinnana. Teiselt poolt kaob koos brittidega 16 miljardit eurot maksuraha aastas – see on raha, mida on seni kasutatud Ida-Euroopa, kaasa arvatud Eesti järeleaitamiseks – näiteks külakiikede püstitamiseks ja kergliiklusteede ehitamiseks.

Nõndaks! Nagu ise aru saate, on olukord rahvusvahelisel areenil keskmisest suurema keerukusega, mis võib lihtsal inimesel olla raske seedida. Iga päev toob niipalju uut infot, et pea hakkab ringi käima. Mida teha, kuhu minna? Kas Eestis on turvaline? Kas tuleb sõda? Mis saab Eestist, kui Trump saab Ameerika Ühendriikide presidendiks? Küsimusi on rohkem kui vastuseid.

Tegelikult pole paanitsemiseks põhjust. Vähemalt Eestis mitte. Eesti on Euroopa ja kogu maailma tagahoov, kuhu paljud arengud ja sündmused pole jõudnud ning suure tõenäosusega ei jõuagi.

Paul Krugmanil oli õigus

Pagulastest oli juba juttu. Teine asi on majanduse areng, millest Eesti on jäänud puutumatuks. Kuigi kasvu on oodatud nagu hingeõnnistust. Mäletate ju ikka veel seda lubadust jõuda 15 aastaga Euroopas viie rikkama hulka. Ja juttu, et saame kõigepealt rikkaks, siis hakkame abivajajaid järele aitama. Nüüd on sellest ajast 10 aastat ehk kaks kolmandikku möödas ja võib teha esimesi kokkuvõtteid. Kahjuks pole siin midagi rõõmustavat.

Mis seal salata – Eesti on endiselt Euroopa viie vaesema hulgas. Vahe rikastega suureneb. Lätis on õnneks veel hullem, aga Leedu on Eestist ette rebinud. Nüüdseks on selgunud, et jõnks ülespoole, mis Eestis oli vahetult pärast suurt langust kriisiajal ja millele suuri lootusi pandi, polnud mingi uue suure tõusu algus. See oli surnud kassi põrge, nagu börsimaailmas öeldakse. Eesti tegi küll kõik nii nagu välismaa suured targad ette ütlesid: jättis oma krooni devalveerimata, hoidis eelarvet tasakaalus ja kärpis igaks juhuks isegi rohkem kui vaja, aga sellest polnud mingit tolku.

Nüüd tuuakse Euroopas ja kogu maailmas eeskujuks hoopis Soomet, kes tegi kõike vastupidi: laenas ja kulutas.

Sama lugu nagu Soomega on Lõuna-Euroopa riikidega, mille majandused on pöördumas kasvule ja kus rahvas naudib järjest suuremat heaolu.

Eestis aga juhtus nii nagu Paul Krugman hoiatas – jäädigi kärpima. Mäletate, Krugman oli see majandusnobelist, kellega Eesti president Toomas Hendrik Ilves üksvahe vaidles, sõimates Krugmanit inglise keeles valimatute väljenditega. Tegelikult oli Krugmanil muidugi õigus, ja kui tähele panete, siis laseb ka Ilves Eestist jalga, nii nagu on seda juba teinud sajad tuhanded eestlased ja Eesti pensionifondide raha. On paradoksaalne, aga tõsi, et nii eestlaste rahal kui ka eestlastel endil on majanduslikult kasulikum olla Eestist väljaspool kui Eestis. Eestlased Soomes on majanduslik edulugu.

Kõige selle juures on muidugi üks positiivne noot: Eesti majanduslikku olukorda arvestades pole huvi siia tulla mitte ühelgi migrandil. Isegi neist, keda siia on vägisi toodud, on juba pooled jalga lasknud. Majanduslikus mõttes on Eesti neetud maa, kust iga mõtlev olend võimaluse korral jalga laseb.

Haldusreform Võru näitel

Aga aitab virisemisest! Nagu öeldakse: ega hädaldamine ei aita. Mis siis on Eesti jaoks lahendus? Kas 1000-eurone miinimumpalk, mida on välja pakkunud nii Äripäeva direktor Igor Rõtov kui ka Äripäeva asutaja, hiljuti manalateele läinud majanduskorüfee Ülo Pärnits? Khmmm! Kui see kõik nii lihtne oleks. Tallinnas on 1000 eurot ilmselt isegi väike raha, aga samas Eesti äärealadel väga suur palk. Või mis suur – Võrumaal on isegi 500 eurot juba väga korralik sissetulek. Üle selle pole ettevõtjatel võimalik maksta.

Eesti on kihistunud, ja seda just geograafiliselt. Tallinnas on kõrged palgad, kinnisvarahinnad tõusevad ja inimesed rikastuvad. Seevastu igal pool mujal on palgad poole väiksemad, kinnisvarahinnad kukuvad ja inimesed vaesuvad. Ainult Tartu ja Pärnu pakuvad veel Tallinnale alternatiivi, ülejäänud Eesti on majanduslikus mõttes juba praegu pommiauk. Ja seda ilma suurema sõjata või Donald Trumpita. Asi on juba niigi hull.

Nüüd võite ette kujutada, mis saab maapiirkondades pärast haldusreformi. Kunagi mitusada aastat tagasi, pärast Põhjasõda olevat Võrumaal olnud loomajälgi rohkem näha kui inimese omi. Praegu see õnneks veel nii ei ole, aga pärast haldusreformi, kui suuremad tööandjad nagu vallavalitsused ja koolid laiali pekstakse, võib küll karta sama stsenaariumi. Edasi pole „rohelisi mehikesi“ enam vajagi – maa on juba nagunii kaotatud. Ajaviiteks minge ja jalutage õhtuti Võru linna peal – vanad puumajad on tühjad ja lagunevad, kortermajades on heal juhul kümnendik akendest valgustatud. Kui heidate pilgu kinnisvaraportaali, siis näete põhjust – pool linna on müügis, ja seda võileivahinnaga. Ja see on nii praegu, enne reformi.

Ma väga tahaks, aga ei saa tuua ühtegi positiivset tegurit, miks väljapakutud haldusreform on Eestile hea. See oleks andnud mingi efekti 10–15 aastat tagasi, kui seda planeerima hakati ja kui maal oli veel tööandjaid. Aga nüüd tuleks teha vastupidi – tuua maale inimesi ja elu juurde, mitte seda ära viia. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et vallad, s.o omavalitsused veel ongi need viimased mohikaanlased, kes elu alal ja tuld üleval hoiavad. Kui need kaovad, siis tuled kustuvad. Ja seda üle Eesti…

Ning see jutt, et vallavanemad lähevad tehastesse tööle kaste pakkima… Loll juttu suhu tagasi! See on umbes nagu: tule eile meile! Olen vallavanematega rääkinud – neil on juba Soomes töökohad valmis vaadatud. Saavad oma lahkumishüvitise kätte ja – adjöö! Nagunii polnud nende elu mingi meelakkumine: 600–700 euro eest kuus mitme inimese töö ära teha ning parun Münchhauseni kombel end ja teisi juukseidpidi vee peal hoida. Omavalitsuste kadumine on vallavanemate jaoks tegelikult suur kergendus ja pingelangus. Vallavanemad on juba nagunii liiga kaua tuuleveskitega võidelnud, seda omaenda ja lähedaste tervise hinnaga, ning neist enamik vääriks ausammast.

Meil on vedanud oma naabri Soomega

Vallavanematel on õigus – Soome on Eesti jaoks väljapääs. Pärast Saksamaade ühinemist leidis kolmandik idasakslastest tööd läänepoolel. Algul oli raske, aga Saksamaa on täna, paarkümmend aastat hiljem väga edukas, terve Euroopa majanduse mootor. Soome majandus näitab kasvumärke, Soome tarbijate kindlustunne on viimase viie aasta kõrgeimal tasemel ja näitab jätkuvat tõusu. Soomlased on Eurobaromeetri uuringu põhjal Euroopa Liidus oma tuleviku suhtes kõige optimistlikum rahvas. Olgu lisatud, et eestlased on ühed pessimistlikumad.

Tehnoloogiline keskkond on Soomes üks arenenumaid kogu maailmas. Maailmapanga andmetel kulutatakse Soomes teadus- ja arendustööle 3,3% SKP-st, Eestis 1,7%. Soome on väga kõrgelt arenenud maailma teaduskeskus, sealsed ülikoolid kuuluvad maailma paremate hulka. Eestil on tegelikult roppumoodi vedanud sellise naabriga nagu Soome. Eesti ja Soome vahele planeeritakse juba silda või tunnelit ning pikemas perspektiivis kasvavad Eesti ja Soome üha rohkem kokku, Tallinnast ja Helsinkist räägitakse üha rohkem kui kaksiklinnast Talsinkist.

Lõpetada tahaks veel teise positiivse noodiga. Majanduslik stagnatsioon on rahakotile halb, aga loodusele hea. Saastet on vähem ning ökoloogiline keskkond iga aastaga üha puhtam. Eestit ei ohusta kliima soojenemine, pigem on see pluss, sest vett ja niiskust on piisavalt ning põllumajanduses on varsti lootus saada aastas mitu saaki.

[esiletõsted]

Tegelikult pole paanitsemiseks põhjust. Vähemalt Eestis mitte. Eesti on Euroopa ja kogu maailma tagahoov, kuhu paljud arengud ja sündmused pole jõudnud ning suure tõenäosusega ei jõuagi.

Ajaviiteks minge ja jalutage õhtuti Võru linna peal – vanad puumajad on tühjad ja lagunevad, kortermajades on heal juhul kümnendik akendest valgustatud.

INNO TÄHISMAA,

endine majandusajakirjanik,

Võrumaa

Jaga |