Valitsuse sotsiaalkaitsepoliitikat hakkab teostama Liiva-Hannus

PEEP PÕDDER,      27. juuni 2007


Eelmine nädal jahmatas uudisega, et Reformierakonna poolt juhitav valitsus on tulevaks aastaks kavandatavas riigieelarves külmutanud sotsiaalkaitsele ettenähtud rahad eelmise aasta tasemel. Kahjuks ei taga see nimetatud valdkonna teenuste toimimist. Nii jäävad täiendavast rahast ilma puudega laste ja täiskasvanute toetused, HIV-positiivsete haigete ravi, lastekodulapsed, kiirabiarstid.

Arstide poolt juba mitu-mitu aastat tagasi hoiatatud HIV-positiivsete patsientide üha kasvav haigestumine aidsi neelab ühiskonnalt palju raha, kuid Sotsiaalministeeriumi poolt HIV-positiivsetele ja aidsihaigetele ravimite ostmiseks küsitud 146,3 miljoni krooni asemel pakub Rahandusministeerium ainult 21 miljonit. Samas pole sotsist rahandusminister Padar lisanud pakkumisele juhendit, kuidas välja valida need vähesed õnnelikud, kes järgmisel aastal kvaliteetset ravi saavad, ja need, kelle tohterdamine Liiva- Hannuse hooleks jäetakse. Viimaste puhul võiks puhkpillikvartett kalmu äärel tänutäheks sotsidele ka törtsukese "Internatsionaali" mängida. Kuigi Sotsiaalministeerium on hoiatanud, et aidsiravimite eest tasumata jätmine on otseseks ohuks meie riigi sisejulgeolekule, peab peaminister tõenäoliselt siingi tabletist efektiivsemaks julgeolekuabinõuks kumminuia ja veekahurit. Võrreldes aprillisündmustega on ju näiteks 2000 kallist ravi vajava haige protestidemonstratsiooni laialiajamine käkitegu.

Isegi paljukirutud sovjetiajal oli laste vaktsineerimine nakkushaiguste vastu tervishoiu prioriteet, mille jaoks polnud kahju ei ajast ega rahast. Süsti said isegi siis, kui täiest jõust rabelesid ja kõva häälega karjusid. Järgmiseks aastaks pakub eelarvekava Sotsiaalministeeriumi poolt küsitud 34,4 miljoni krooni asemel vaktsiinide ostuks vaid 21 miljonit krooni. Kes lastest vaktsineeritud saab ja kes vaid loomulikule vastupanuvõimele lootma peab – see pole siingi selge. Vaatamata valitsusliidu ilukõnelistele lubadustele laste üha suurenevast toetamisest ei jagunud raha vaktsiinide ostmisekski, puudega laste rehabilitatsioonist ja tugiteenustest rääkimata. Viimase jaoks on praegu puudu üle 22 miljoni krooni.

Kiirabil jääb eelarvest vajaka 145 miljonit krooni, mis tähendab, et sotsiaalminister peab oma sõnu sööma ning lubatud palgatõusu kiirabitöötajatele võimaldada ei saa. Petetud meedikud välgutavad kandu, suundudes normaalselt tasustatud töödele. Vaid kõige kindlameelsematel jätkub kannatust loota uut massilist metanoolimürgitust, et viimase paistel edukalt Riigikogu kõrge palga peale ratsutada nagu seda eelmine kord tegi doktor Mand. Kiirabigi on Eestis muutumas luksuskaubaks, mille kättesaamine keskustest kaugemal asuvates piirkondades juba praegu on allpool igasugust arvestust.

Haiglavõrgu nüüdisajastamiseks lubati enne valimisi suure suuga riigipoolset õla allapanekut kõigi poliitiliste jõudude poolt. Järgmiseks aastaks lubatud 500 miljoni krooni asemel on eelarvekavas vaid ümmargune null. Haiglate torumehed valmistavad edasi põlve otsas klambreid, millega roostetanud veetorusid paigata, tuvid võivad rahulikult oma pesi asutada katkisesse ventilatsioonisüsteemi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi uut hoonet võib kummitada kunagise Seppo Kliiniku juurdeehituse saatus Tallinnas – seista poolvalmis kujul aastaid, kuni kinnisvaraarendaja tondilossi ära ostab ja korteriteks ümber ehitab. Kroonilistele haigetele avaneks ideaalne võimalus end haiglaõuele elama asutada – arstiabi käeulatuses sõna otseses mõttes.

Tegelikult ei tahaks siin juhtkirjas üldse mitte viriseda, vaid otsusekindlalt appi tormata sotsiaalminister Maret Maripuule, keda tean väga asjaliku ja hooliva inimesena. Meie kõik peaksime praegu toetama teda selles Taaveti võitluses Koljatiga, et visatud lingukivi Rahandusministeeriumi otse silmade vahele tabaks. Arstina ei tohi ma soovida, et peaminister Ansipit või rahandusminister Padarit kuse- ja roojapidamatus tabaks, mille ööpäevase tulemuse nad enda poolt abivajajaile ettekirjutatud ühte pampersisse mahutama peaksid, kuid ajuti tundub, et vaid isiklikult läbi elatud häda paneks mõned mehed riigieelarvest raha jagamisel veidigi inimlikumalt mõtlema.

KESKMÕTE:
Peaminister tõenäoliselt peab tabletist efektiivsemaks julgeolekuabinõuks kumminuia ja veekahurit.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (58)