Ehk tulnuks Soomest eeskuju võtta

PEEP KÄRP,      06. juuni 2001


Talvesõda kestis 150 päeva ja nõudis 24 923 langenut ning 43 557 haavatut. Venelaste kaotusi arvestati kuni 200 000 langenuga. Soome tuli Talvesõjast välja kangelasrahvana. Kuigi sõda oli ohvriterohke ning agressorile tuli loovutada osa kodumaa pinnast, jäi Soome vabaks.

Moskva esitas Soomele ultimaatumi 1939. aasta 9. oktoobril. Selles nõuti Karjala Kannase loovutamist N Liidule. Soome valitsuse keeldumise järel algasid novembri lõpuni kestnud läbirääkimised. Samal ajal koondas N. Liit Soome piiridele suured väeosad. Soome omalt poolt viis läbi varjatud mobilisatsiooni.

Saare- ja Hiiumaalt Helsingit ründama

N. Liidu välisminister Vjatsheslav Molotov esitas 26. novembril Soome valitsusele uue ultimaatumi, milles nõuti Soome vägede tagasitõmbumist Kannasel 20-25 km kaugusele. Soome lükkas ka selle nõudmise tagasi. 29. novembril katkestas N. Liit Soomega diplomaatilised suhted. Järgmisel, 30. novembri varahommikul algas Punaarmee üldrünnak Soome positsioonidele. Saare- ja Hiiumaa lennubaasidest startinud lennukid sooritasid esimese õhurünnaku Helsingile (!).
Juba järgmisel päeval, 1. detsembril moodustasid Kremli käsilased Terijoe piiriasulais Soome jaoks uue valitsuse eesotsas endise Komiterni esimehe Otto Kuusineniga. Moskva tunnustas "Soome uut valitsust" juba järgmisel päeval ja sõlmis sellega "vastastikuse abistamise lepingu", mille alusel Kuusineni valitsus palus Punaarmee appi "Soome rahva vabastamiseks valgest terrorist".

Moskva plaanid Soome kiireks okupeerimiseks nurjusid. Marssal Mannerheimi memuaaridest nähtud, et punaarmee alustas rünnakut
140 00 mehega 1000 tanki ja 500 lennuki toetusel. Soomel oli oma piiride kaitseks ainult 13 000 sõdurit ja õhujõududes 96 lennukit.
Vaatamata sellisele jõudude vahekorrale ei suudetud Soome kaitseliinidest läbi murda. Hiljem võitles punaarmee koosseisus juba 45 diviisi ühe miljoni sõduriga. Rünnati 3000 tanki ja 2500 lennuki toetusel. Täiendava mobilisatsiooni ja välismaiste vabatahtlike arvel suurenes Soome vabadusvõitlejate arv 175 000 meheni. Ka lennukite arv kasvas 287-le.

Rootsi, Taani ja Norra kõhklesid

N. Liidu agressiooni Soome vastu arutati Rahvasteliidu täiskogus. Sellel 14. detsembri istungil heideti Nõukogude Liit kui agressor Rahvasteliidust välja. Organisatsiooni liikmeriike aga kutsuti Soomet abistama (Tasub meenutada, et Rahvasteliidu järglane ÜRO ei teinud pärast II maailmasõda väljagi, kui N. Liit viis riigipöörded läbi Ungaris ja Tshehhoslovakkias ning okupeeris Afganistani).
On kahetsusväärne, et nimetatud istungil Soome lähemad naabrid Rootsi, Norra ja Taani ei võtnud osa hääletamisest N. Liidu väljaheitmise küsimuses.
Soomele tõttasid appi vabatahtlikud paljudest riikidest. Nende arv ulatus 11 500 meheni, neist eestlasi ca 2000. Sõjalist ja majanduslikku abi saabus 26 riigist. Suurimad abistajad olid USA, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania. President Roosevelt keelas samal ajal tooraine ja tööstusseadmete ekspordi N. Liitu ning andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu. Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid relvastatud interventsiooni Soome abistamiseks.
Nende 57 000-meheline ekspeditsioonikorpus oli juba Inglismaa sadamates laevale paigutatud, valmis väljasõiduks. Rootsi ja Norra valitsused aga keeldusid kategooriliselt ekspeditsioonivägede läbilaskmisest oma territooriumide kaudu. Vaatamata Soome valitsuse korduvatest palvetest jäi Soome ilma tõhusast välisabist.

Üle jää naabrile appi

Eesti rahvas elas võitlevale vennasrahvale kaasa suure mure ja südamesoojusega. 1939-1940. aasta talv oli väga külm ning Soome laht kaanetus paksu jääga. Meie vabatahtlikud läksid Soome sõtta otse üle jää, peamiselt suuskadel ja tõukekelkudel. N. Liit ei suutnud siis veel Soome lahte enda kontrolli all hoida.
Põhja- Eesti õhuruumi kaudu sooritas N Liit õhurünnakuid Soome positsioonidele. Kasutati vanamoelisi, kahepinnalisi lennukeid, nn. metsavahte, mis tegid Eestis palju hädamaandumisi lagendikel ja talude põldudel. Viru maakonnas registreeris Kaitseliidu staap 81 sellist hädamaandumist. Maandunud lennukite juurde pandi Kaitseliidu valvepostid. Lennukeid kohapeal ei remonditud, need demonteeriti ja veeti vaoautodel Venemaale.

Ilma võiduta vabaks riigiks

Kolme kuuga ei suutnud punaarmee Soome rinnetest lävi murda.
1940. aasta veebruari lõpul teatas N. Liidu Suursaadik Kollontai Stockholmis, et tema valitsus on nõus rahuläbirääkimiste alustamisega. Soome valitsus ja väejuhatus leidsid, et ilma suurema välisabita on
N. Liidu agressioonile pikemaajaline vastupanu võimatu. Sellepärast haarati kinni Moskva rahuinitsiatiivist ja 6. märtsil sõitis Soome delegatsioon Paaskivi juhtimisel Moskvasse, kus 12. märtsil kirjutati alla karmidele rahutingimustele.
Soome tuli N. Liidule loovutada ca 40 000 km² oma territooriumist, kus elas 12% riigi elanikkonnast ja paiknesid Soome igipõlised linnad Viiburi, Sortavala, Hangö ja Petsamo. Reparatsioonidena tuli vaenlasele üle anda Karjalas paiknenud 70 vedurit, 2000 raudteevagunit, Petsamo niklikaevanduste aktsiad, Hangö sadamaseadmed pluss loovutatud aladel asunud tööstused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)