Nädal Riigikogus

URMI REINDE,      20. oktoober 2004


Ütleme otse välja – meie koosmeele valitsus on avastanud, et Eesti riiklikus üldhariduses liigub suur raha, 5–6 miljardit krooni. Poistel tekkis mõte, kuidas seda erakätesse kantida – tasulise koolihariduse kaudu! Just siin on vastus küsimustele, miks mõeldi välja koolivara aktsiaselts, miks sellele eraldatakse lisaeelarvega 600 miljonit, miks tekitati uus pearahasüsteem ja miks asutakse lõhkuma Eesti traditsioonilist üldharidust.
Lühim kokkuvõte asja tundvate inimeste jutust

Märksõna – haridus
Eelmise ja arvatavasti veel mitme järgmisegi nädala märksõna Eesti poliitikas on haridus. Ootasime kaua, millal Jaak Allik ütleb talle omaselt mõne targa sõna koduerakonna Rahvaliidu ootamatult jälestusväärse käitumise kohta pealinna volikogus, aga ennäe, Allik vaikib konnasilmateemal ja tuleb välja hoopis haridusteoreetilise analüüsiga 13. oktoobri Postimehes.
Talle vastab kibekähku teine tark inimene, akadeemik Olav Aarna Res Publicast (PM, 14.10), ja tema sõnum on, et kõik need, kes ei taha aru saada, kui hea on koosmeelevalitsuse kavandatav ja heldelt rahastatav haridusreform, näevad tonti seal, kus tegelikult seisab ingel. Kuid Alliku kirjutis ennustab siiski tormi muidu esialgu üsna unelevas eelarvearutelus, sest: "Probleem taandub aga sellele, kes ja millistest kriteeriumidest lähtudes hakkab otsustama, millised koolid riigi raha eest kordategemisele kuuluvad. Kui seda teeb aktsiaseltsi nõukogu (mille esimeheks on muide Olari Taal), lähtudes tulunduslikest kaalutlustest, siis on Rahvaliit sellisele ettepanekule kindlalt vastu …"
Alliku tsitaadist ei saagi muud järeldada, et kui Rahvaliit seisab hariduse seesuguse ümberkorraldamise vastu, ja teada on, et vastu on ka Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, siis hakkab kogu selle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kui Trooja hobuse (ehk nagu Allik väljendub – kurja kuninganna kaunis õun Lumivalgukesele) juures veel nalja saama. Muidugi kui omavalitsustel, koolitegelastel ja lastevanematel huumorimeel säilib.
Keskerakonna eksharidusminister Mailis Reps on huvitaval kombel asja mõistnud täpselt samamoodi nagu kauaaegne omavalitsusjuht Jaak Allik ja nende mure mõjub asjakohasena, põhjendatuna ja siirana respublikaanide võhikliku eufooria taustal. Reps nõudis haridusminister Toivo Maimetsalt aru, kuidas on võimalik sadu miljoneid kroone haridusse suunata nii, et peale suunajate keegi teine ei näe, kuhu need summad haihtuvad. Läbipaistvust, konkreetsust ja ausust nõuavad koosmeelepoistelt Indrek Raudselt, kes koolide kinnisvaraprojekti ülbelt propageerib, ja Taavi Veskimägilt, kes selleks maksumaksja raha tagab, nüüd juba nii opositsioon kui ka Alliku hüüdja hääl koalitsioonist. Pole liigne lisada, et pahandada on jõudnud juba ka Riigikontroll ja Eesti Pank.

Märksõna – liiklus
Ühe tõelise heateo tegi Riigikogu eesti rahvale eelmisel nädalal ka. Ta nimelt jättis meie maanteedele möödasõidul alles piirkiiruse 90 kilomeetrit tunnis, kuigi ekstra selle seaduse muutmise pärast Riigikogusse kandideerinud Robert Lepikson koos teiste endiste keskerakondlastega oli esitanud seadusparanduse, mille alusel võiks mööda sõita nii kiiresti kui tahad. Kuna Lepiksonile närvidele käiv vana seadus jäi ülejäänud riigikogulaste harvanähtaval üksmeelel jõusse, on meil kõigil lootust maanteedel ellu jääda, kui välja arvata see kohutav matslus ja kultuuritus, mis Eesti liikluses tegelikult toimub. Sotsiaalliberaalid võiksid midagi selle õuduse asemele valmis nokitseda, oleks neist ka miskit kasu maale ja rahvale.

Märksõna – puuded
Sotsiaalminister Marko Pomerants vaidles Marika Tuusiga, kas rahvasaadik teab, mis vahe on "puudega" inimestel ja "raske puudega" inimestel. Üldiselt on siin vist pigem tegu filoloogilise kui juriidilise terminoloogiaga, sest kõrvale mõjub paremini hoopis "puuetega" inimesed.
Tuus teadis küll, mis vahe neil on, aga vaidlus algas hoopis sellest, et valitsus muutis puuetega inimestele hooldajatoetuse maksmise korda. Uuest aastast ei maksa seda palju kära, rahulolematust ja ebaõiglust ühiskonda külvanud toetust enam ebamäärane riik, vaid kodune omavalitsus. Tuus tegi ettepaneku, et see summa, mille riik omavalitsustele hooldajatoetuse maksmiseks eraldab, oleks sihtotstarbeline, siis jõuaks see kindlalt abivajajani. Praegu on seal oi kui palju petmisvõimalusi!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)