Jehe Gadalla vastu

JAANUS KÕRV,      08. detsember 2004


Rikaste linn loobub ka 547 500 kroonist rendirahast
1996. aastal pöördus Müürivahe 31 korteriühistu MV Tall taotlusega kesklinna valitsuse poole, soovides üle võtta elamu haldamine ja majandamine. Vastav luba ka saadi ja Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtet kohustati muuhulgas sõlmima korteriühistuga munitsipaalvara edasise teenindamise leping.

Vt samal teemal 1. detsembri Kesknädalat
Ka Tallinna Hooneregistri 3. aprilli teatise kohaselt kasutab Müürivahe 31 elamus munitsipaalvara (endine korter 17) selle bilansiline valdaja Tallinna Kesklinna Valitsus. Samuti ei olnud hooneregistri andmeil mingeid andmeid selle kohta, et endine korter oleks erastatud või võõrandatud mõnele isikule.
23. aprillil 1997. aastal esitatakse aga Tallinna Hooneregistrile notari Piret Pressi kinnitatud leping, mis räägib Müürivahe 31 elamu kaasomandis oleva vara ümberjagamisest ja osade suuruse muutmisest. Lepingus on märkus, et endise korteri nr 17 puhul on tegemist korteriomanike ühise üldkasutatava pinnaga. Tegelikult tõendavad hooneregistri plaanid täpselt vastupidist. Samas pole kummalisel kombel poolt sõnagi Tallinna Kesklinna Valitsusest, kellele tegelikult kõnesolev pind seaduse järgi kuulus!
Nõnda oli algus tehtud.

Korteriühistust saab "omanik"
Kuni 19. detsembrini 1997. aastal kasutasid majahoidjad endist korterit olmeruumina.
Siis aga andis Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte direktor Rein Koit ühe suletõmbega korteriühistu aseesimehele Ville Jehele üle Müürivahe 31 elamu haldamise ja majandamise, kusjuures üle antakse ka majahoidjate kasutuses olev rendipind.
Tegemist on selge seaduserikkumisega, sest üle anti eluruumi kasutus, mitte omandiõigus, kuna omandiõigus saab tekkida vastavalt erastamise seadusele ainult eluruumi erastamise või müügi teel. Kumbagi tehingut aga ei tehtud. Isegi 2002. aasta 2. augusti kirjas teatab Tallinna hooneregister, et seal ei ole registreeritud Müürivahe 91–17 erastamise ostu-müügi tehingut(!).
Vähem kui paar kuud enne Koidu-Jehe sõlmitud akti kinnitatakse Müürivahe 31 kaasomanike allkirjadega kokkulepe, kus hoone olmeruum koos selle all asuva keldriga antakse kaasomanik Ville Jehe valdusse ja kasutusse, kellel on õigus nimetatud pind välja üürida või rentida, millest saadavast võimalikust tulust kaasomanikud loobuvad. Korteriomanditeks jagamise korral antakse nõusolek nimetatud pinna suhtes korteriomandi seadmiseks Ville Jehe nimele. (Kuigi allkirja on andnud kõik 15 kaasomanikku, tundub, et ühe härrasmehe puhul on alla kirjutanud keegi teine, et mitte öelda – allkiri on võltsitud.)

Ville Jehe sõlmib lepingu OÜga Anwar Gadalla
29. detsembril 1997. aastal sõlmitakse OÜ Anwar Gadalla ja Ville Jehe vahel kümneks aastaks rendileping mitteeluruumi kasutamiseks. Osaühing teeb ruumis remondi, ehitab selle ümber äripinnaks ning saab kauplemisloa.
Kui osaühingule sai teatavaks, et Ville Jehel ei olnud õigust nimetatud pinna välja rentimiseks, pöördus osaühingu omanik Kairi Gadalla Tallinna Kesklinna Valitsuse poole, et taotleda rendilepingu sõlmimist Tallinna linnaga. Tallinna Kesklinna Valitsuse vastuses seisis, et kuni omandiõiguse tunnustamiseni kohtus ei saa Tallinna linn OÜga Anwar Gadalla rendilepingut sõlmida.
Samas öeldi vastuses, et Tallinna linnal pole midagi selle vastu, kui osaühing kasutab neid ruume kauplemisloa alusel. Samuti tegi linnavalitsus ettepaneku avada rendi maksmiseks notari juures deposiitarve, mida osaühing ka tegi, kandes 2003. aasta oktoobrist igakuiselt deposiitarvele 10 500 krooni. (Praeguseks ulatub deposiitarvele kantud summa 178 500 kroonini.)
Osaühing on Ville Jehele renti maksnud Hansapanga kaudu 547 500 krooni. Selle raha peaks saama Tallinna linn, kuid nii „väikest" summat pealinn ei vaja.
Ville Jehe tahab kaupluseomaniku tänavale visata, Kairi Gadalla nõuab kohtu kaudu
552 326 krooni suurust kompensatsiooni korteri ümberehitamise eest kaupluseruumiks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)