Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      04. oktoober 2006


Euroopa Parlamendi arvates peaks iga üle 100 000 elanikuga linnastu koostama linnahaldamise ja säästva linnatranspordi kava. Selleks tuleks esmalt koguda uurimisandmeid alates rahvastiku kasvuprognoosidest kuni keskkonnaga seotud terviseprobleemideni.

Linnakeskkonna puhtuse võtmeteguriks on keskkonnasõbralike veondusliikide arendamine. Toetama peaks jalgrattateede rajamist ning jalakäijatele ohutute tänavate ja ristmike ehitamist, parandama ühistranspordi kasutamise võimalusi ning levitama teavet headest eeskujudest.

Linnade keskkonnastrateegia ja säästev linnahaldamine

Sellesisulises raportis rõhutame vajadust suurendada aastail 2002–2012 säästvate veondusviiside, sealhulgas ühistranspordi ja jalgrattasõidu osakaalu vähemalt 5% võrra. Lisaks tuletame liikmesriikidele meelde nende kohustust arvestada linnade kujundamisel kõige haavatavamate liiklejatega, et vähendada surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi 2010. aastaks 50% võrra, nagu see on sätestatud Euroopa transpordipoliitika valges raamatus.

Õppurite liikuvuse kvaliteediharta

Parlamendilt heakskiidu saanud harta sisaldab juhtnööre, mis hõlmavad ettevalmistusi teise riiki õppima minekuks, õppimisaega ning teisest riigist naasmist. Juhised puudutavad nii teavitamist kui ka juhendamist, õppeplaane, logistilist abi ja keelelisi aspekte. Näiteks tuleks enne välismaal õppima asumist koostada konkreetne õppeplaan. Vajalik on ka õppurite üldine ettevalmistus, eriti keeleline valmisolek. Õppurite liikuvuse parandamiseks peaks õppelaene ja riiklikke stipendiume olema võimalik vastuvõtjariiki üle kanda jms.
Kiitsime heaks ka muudatusettepanekud, mis nõuavad puuetega inimeste ja ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadustega arvestamist.

Põhipädevused koolituses ja elukestvas õppes

Euroopa Parlament peab vajalikuks üle-euroopalisi suuniseid määratlemaks põhipädevused, mis on vajalikud eneseteostuseks, aktiivseks kodakondsuseks, sotsiaalseks ühtekuuluvuseks ja töö leidmiseks teadmistepõhises ühiskonnas. Seejuures tuleb tagada, et põhihariduse saamise lõpuks oleksid noorte põhipädevused arenenud tasemele, mis valmistaks neid ette täiskasvanuikka jõudmiseks ja et täiskasvanutel oleks võimalus neid põhipädevusi elu jooksul edasi arendada ning ajakohastada.

Türgi eduraport

Kui arutati Türgi edusamme Euroopa Liiduga liitumise protsessis, kõlas nii muret reformide aegluse kui ka etteheiteid, mis käsitlesid sõnavabadust, vähemuste ja naiste õiguste tagamist ning õiguskaitse toimimist. Samas leidsid paljud saadikud, et väliskomitees vastu võetud raport on liiga kriitiline, ei toeta piisavalt Türgi reformimeelsust ja esitab Türgile kõrgemaid nõudmisi kui teistele kandidaatriikidele.
Viimasel ajal on reformid Türgis tõepoolest mõneti aeglustunud, kuid samas tuleb Türgit ka tunnustada; sest vastu on võetud seadusandlike reformide pakett ja ajutiselt suletud läbirääkimiste esimene peatükk.
Parlament on mures olukorra pärast Kagu-Türgis ja mõistab hukka Kurdistani Töölispartei mis tahes laadi terrorismi, ent soovib, et Türgi leiaks probleemile rahumeelse lahenduse.
Probleeme näeme ka Küprose tunnustamisega, kus Türgi peab rakendama Ankara protokolli veel enne selle aasta lõppu.
Armeenia 1915. a. genotsiidi tunnistamine Türgi poolt ei ole parlamendi raporti järgi ametlik liitumiskriteerium, ent ajaloolise tõe väljaselgitamine ja äraleppimine oleks kõikide osapoolte huvides. Seetõttu kutsub parlament üles lihtsustama teadlaste, haritlaste ja õppejõudude tööd, tagades juurdepääsu ajalooarhiividele ning varustades uurijaid kõigi vajalike dokumentidega.
Parlament väljendas muret selle üle, et hoolimata lepingulistest kohustustest säilitab Türgi piiranguid Küprose lipu all sõitvate laevade ja Küprose Vabariigi sadamatest väljuvate laevade suhtes, samuti Küprose lennukite suhtes. Sellise tavaga rikub Türgi assotsiatsioonilepingut ning tolliliitu ja lisaprotokolli. Raport märgib samuti, et ÜRO resolutsioonidest tulenevalt peab Türgi oma väed Põhja-Küproselt konkreetse ajakava alusel peatselt välja viima.

Immigratsiooni arutelu

EL-i immigratsioonialane põhitähelepanu on koondunud Aafrikale. Veel enne 2007. aasta suve soovitakse luua Vahemere piirikontrolli hõlmav keskus, samuti üle-euroopaline järelevalvesüsteem, asüüliekspertide meeskonnad ja tõhustada selleks ette nähtud raha kasutamist. Järgmisest kevadest peaksid rakenduma ka Frontexi (EL-i ühine piirivalvesüsteem) raames töötavad kiired piirisekkumismeeskonnad.
Paljuräägitud EL-i ühtne immigratsioonipoliitika muutub aasta-aastalt üha aktuaalsemaks, sest ühise sisserändepoliitika puudumisel rakendavad liikmesriigid erinevaid lähenemisviise sadade tuhandete ebaseaduslikult ja sotsiaalse kaitseta töötavate sisserändajate probleemile.
1990-ndate lõpul oli mäletatavasti Hollandil ja Saksamaal immigratsioonilainega tõsiseid raskusi. Toona soovisid nad solidaarsust, kuid kahjuks Prantsusmaa, Itaalia jt neid siis ei aidanud. Nüüd on olukord kujunenud vastupidiseks. Hispaania on praeguseks legaliseerinud või legaliseerimas ca 700 000 illegaalset immigranti. Kuidas tagada sisserändajatele töö, õigus haridusele ja koolitusele, juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning osalemine ühiskondlikus, kultuuri- ja poliitilises elus? Euroopa Liit peab nendele küsimustele vastama ühiselt. Tähtaeg selleks on väga pingeline.

Tõhusam isikuandmete kaitse

EL on asunud looma õiguslikku alust isikuandmete kaitseks avaliku julgeoleku tagamise, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ning politsei- ja justiitskoostöö valdkonnas (nn. kolmas sammas). Euroopa Parlamendi sellekohane raport rõhutab, et isikuandmete kogumine tohib toimuda vaid konkreetsetel eesmärkidel, avalikku julgeolekut või üksikisikut ähvardava ohu ennetamise eesmärgil.
Raport toonitab, et erinevaid andmekategooriaid (kahtlustatavad, süüdimõistetud, ohvrid, tunnistajad jt) töödeldakse eraldi spetsiifiliste kaitsemeetmetega. Mittekahtlustatavate isikute isikuandmeid võib töödelda vaid piiratud ajavahemiku jooksul ja juurdepääsu- ning edastamispiirangutega, mis vastavad eesmärkidele, milleks need andmed koguti. Täiendavad kaitsemeetmed lisatakse DNA ja biomeetriliste andmete osas tagamaks turvalisus ja põhiõiguste kaitse.
Kolmandatele riikidele võib andmeid edastada vaid juhul, kui edastamine on seadusega ette nähtud selge kohustus või pädevus ja kui tagatud on andmekaitse nõutav tase.

Uus tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm

Parlamendilt sai heakskiidu EL-i Nõukogu ühine seisukoht Euroopa Liidu uue tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS kohta. Programmi maht on 743,25 miljonit eurot (aastaiks 2007–2013).
Programmi kaasraportöörina on mul heameel, et see rakendub plaanipäraselt 1. jaanuarist 2007. Eelarvevahendite avanemise järgselt on ka Eestil selle programmi toel võimalik parandada olukorda tööhõive, sotsiaalse kaitse ja kaasamise, töötingimuste, mittediskrimineerimise ja mitmekesisuse tagamise ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)