Rikkuse asemel võid nüüd pärida võlad

TOIVO TOOTSEN,      06. veebruar 2008


Üks esimesi seadusi, mis Riigikogus uuel aastal vastu võeti, oli uus pärimisseadus. Selle kõige olulisem erinevus praegu kehtiva pärimisseadusega võrreldes on pärandvara vastuvõtmise süsteemi asendamine loobumissüsteemiga. „Suur tänu" Reformierakonnale – rikkuse asemel võib inimene enda teadmata nüüd pärida võlad.

Senise korra kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija võtab pärandi vastu. Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada sellekohast tahet. Uue seaduse kohaselt avaneb pärand pärijale pärandaja surmapäeval. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2009.

Vaatamata sellele, et paljud Riigikogu liikmed olid eelnõule vastu, kiideti see ometi – tänu Roheliste fraktsiooni häältele! – heaks. Tuleb öelda, et ka mitu koalitsiooni kuuluvat riigikogulast ei tahtnud uut pärimisseadust toetada.

Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütles: „Vastupidiselt eelnõu seletuskirjas väidetule muudab kehtiva pärandi vastuvõtusüsteemi muutmine loobumissüsteemiks pärimise tegelikult mitte selgemaks, vaid keerulisemaks: a) rahva õigusteadvus ei võta seda omaks; b) uus süsteem on rahaliselt kulukam nii üksikisikule kui ka riigile."

Miks me siis ei poolda seda Reformierakonna ja Rein Langi poolt nii palju kiidetud pärimisseadust?

Pea peale pööratud seadus

Põhjused tõi oma sõnavõtus välja Keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik. Ta ütles, et Keskerakonna fraktsioon ei saa selle ja ka paljude järgmiste eelnõude puhul olla vait ja ükskõikne ega lasta Reformierakonnal segamatult pea peale pöörata aastasadade kestel kujunenud Eesti õigussüsteemi. Meie arvates on õiguskord omaette kultuuriväärtus ning selle otsustavaks lõhkumiseks peavad olema ikka väga kaalukad põhjused.

Käsitletav pärimisseadus muudab juurteni seni Eestis kogu aeg olnud pärimissüsteemi ja pärimise õiguslikke põhimõtteid ning loob täiesti uue olukorra, mille mõtestamiseks pole meil ei teadmisi ega kohtupraktikat.

Reformierakonna väärikas esindaja, Rein Langi õpetuse järjekindel elluviija Hanno Pevkur ütles, et tema usub uue süsteemi paremusse.

Tõepoolest, see tundubki olevat rohkem fanaatilise usu kui teadmiste küsimus, sest mingeid kaalukaid argumente ega ka teadusuuringuid pakutava pärimissüsteemi kasuks meile esitatud ei ole. Küll aga on selge, et pärimine läheb keerukamaks ja inimestele kallimaks.

Sest kuigi praegu läheb pärand pärijale üle automaatselt, tuleb pärandi vastuvõtmiseks siiski teha notarile avaldus ning selle eest ka kopsakas summa tasuda. Ning loomulikult tuleb pärandist loobumise puhul samuti teha vastav avaldus, ning sellegi eest tasuda. Seega käivad notari juurest läbi kõik, nii pärandist loobujad kui ka pärandi vastuvõtjad, ja loomulikult maksavad nad üsnagi suure notaritasu. Siinkohal tuleks siiski ära märkida, et õiguskomisjon kiitis heaks meie ettepaneku pärimistunnistuse väljastamise tasu vähendada – planeeritud 1000 krooni asemel on see nüüd 800 krooni.

Pärandist loobumise aeg on kolm kuud pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teadasaamisest. Kui selle aja jooksul pole loobutud, on pärand vastu võetud. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest aga enam loobuda. Nii võib mõnigi pärija endale kaela saada ka pärandaja kopsakad võlad. Kui pärija elab kaugel, pole tal selle aja jooksul võimalik saada täit ülevaadet pärandaja varalisest seisust ja tema kohustustest. Ning kui pärija ei tea täpselt uue seaduse sisu ja olemust, võib ta ka selle kolmekuulise tähtaja mööda lasta.

Nõus ei saa olla ka sättega, mille järgi abikaasa ei ole pärija, kui pärandaja on alustanud tema vastu abielulahutust. Abielulahutuse algatamine ei tähenda veel seda, et see abielu olekski juba lahutatud.

Lihtsamaks ja odavamaks ei lähe miski

Süsteemi pea peale pööramine tekitab ainult suurt segadust ja toob ka notaritele tööd (siiski ka leiba) juurde.

Seaduse tekst on keerukas ja mitmetimõistetav ning selle edasise rakendamise tagajärgi ei oska keegi ette näha. Küllap sellest on tingitud ka soov kehtestada seadus alles järgmise aasta 1. jaanuarist.

Kuid veel hullemad seaduseelnõud ootavad meid Riigikogus ees. Pärimisseadusele järgnevad perekonnaseadus ja töölepinguseadus. Kahjuks ei ole mul mingeid illusioone ning, arvata on, et reformistidel õnnestub needki seadused läbi suruda, kui meil, ülejäänud riigikogulastel, mõistus lõpuks koju ei jõua.

Praegu oleks aga kõigile soovitus uus pärimisseadus endale siiski selgeks teha. Nii või teisiti puudutab see meid kõiki. Kui me ise midagi ei päri, siis pärast meid jääb ikka pärandvara järele, nii väike või suur kui ta kellelgi on. Ja meie järeltulijad on automaatselt pärijad, tahavad nad seda või mitte.

[esiletõste]
Tundub, ert uus seadus on rohkem fanaatilise usu kui teadmiste küsimus, sest mingeid kaalukaid argumente ega ka teadusuuringuid uue pärimissüsteemi kasuks meile esitatud ei ole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)