Kiirlaenude needus ja riigi õigusabi

Kui inimene on oma vabal tahtel võtnud endale kohustuse, võib ta loota vaid iseendale, sest isegi seadusemuudatustega ei ole võimalik kehtivaid tsiviilõiguse põhimõtteid pea peale pöörata. Ka võimuliidu idee "üldisest võlavabastusamnestiast" on õigusriigi põhimõtete kohaselt vastuvõetamatu.

Uppuja päästmine jääb uppuja enda asjaks

Esmalt peab SMS- või kiirlaenu tagajärjel hätta sattunu muretsema endale õigusteadmistega esindaja. Juhul kui tema enda rahakott seda ei võimalda, jääb üle taotleda õigusabi riigilt. Põhikohustuse üle pole võimalik vaielda - pacta sunt servanda -, nii et sõlmitud lepingut tuleb täita. Küll aga on õiguspõhimõtete ja seadusega vastuolus röövellikud intressid, viivised ja leppetrahvid. Kõikvõimalike maksegraafiku-, meeldetuletus- ja pikendamistasude üle pole mõtet isegi vaielda, sest nende eest makstud summad tuleb arvata põhikohustuse tasumise hulka.

Riikliku õigusabi seaduse kohaselt peab riik kõigile isikutele õigeaegselt tagama  asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse kättesaadavuse. Käsitletava probleemi puhul tähendab õigusabi nii isiku esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kui ka õigusdokumentide koostamisel, lisaks ka muud asjassepuutuvat nõustamist või esindamist. Õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi eest selle osutamise ajal tasuda või kel pärast õigusteenuse eest tasumist pole enam võimalik igapäevaeluga toime tulla.

Õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulusid kanda olemasoleva, suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud juhud, kui selle vara näol on tegu taotleja enda või temaga koos elavate perekonnaliikmete eluaseme või sõiduvahendiga. Riigi õigusabi saab taotleda füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Seega ka muukeelne Eesti elanik.

Abi asemel segadus ja katsumused

Õigusabi saamiseks tuleb esitada taotlus, mille näidisvorm on Justiitsministeeriumi kodulehel. Kahjuks on see ainult riigikeelne, nii et siinsed vene- ja ingliskeelsed abivajajad jäävad sellega omakorda hätta, ehkki on teada, et umbes pooled laenuohvrid kõnelevad vene keelt. Taotlus tuleb esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse eeldatava koha järgsele maakohtule. Taotluse esitamisel tuleb kindlasti tasuda riigilõiv, vastasel juhul on kohus sunnitud koostama  määruse, millega kohustab puudused kõrvaldama. Arvelduskontod ja viitenumbrid peaksid samuti olema Justiitsministeeriumi kodulehel, ent paraku on need seal nii väikeses kirjas ja segased, et tasumisega eksimine on pigem reegel kui erand.

Seadusandja on teinud abivajaja elu võimalikult keerukaks: kui lõivu tasumiseks raha ei ole, tuleb taotleda menetlusabi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule. See on omaette aeganõudev protsess. Taotlusele tuleb lisada teatis oma majandusliku seisu kohta ning võimalusel ka tõendid, mis seda seisu iseloomustavad.

Uskuge kohut, mitte kohtukantseleid!

Kui taotlus on  valmis ja lõiv tasutud, alles algavad tõelised kannatused. Esiteks ei ole maakohtute kantseleid valmis sääraseid taotlusi vastu võtma. Kantseleitöötajad kipuvad neid ise hindama ja kommenteerima, näiteks: "Nii noorele ja tervele inimesele küll mingit riigiabi ei anta." Sellisest  kohtlemisest ei tohi lasta end eksitada, sest seaduse järgi hindab taotluste põhjendatust ikka kohus, mitte kantseleiametnikud. Kohus hindab taotleja majanduslikku seisu, tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate pereliikmete vara ja sissetulekut, taotleja ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Kuna kohtud on menetlustega üle koormatud, võib taotluse läbivaatamine kesta kuid. Kuni jaatav lahend lõpuks käes, võib juhtuda, et polegi enam, keda abistada, sest hädasolija mure vajas viivitamatut sekkumist.

Äärmiselt arutu on kohustada riigilt õigusabi saanud isikut osaliselt või täielikult hüvitama õigusabikulusid ja advokaaditasusid. Kui võlgnikul niigi pole raha, siis on võimatu, et ta lühikese ajaga jõuab haljale oksale ning suudab õigusabi eest õiglast hinda maksta.

Milleks advokatuuri ainupädevus?

Kui kohus peab riigi õigusabi põhjendatuks, seisab abivajaja silmitsi uute katsumustega. Advokaatide tasumäärad, mis on justiitsministri määrusega paika pandud, on sel puhul nii väikesed, et advokaat teeb meelsamini kõike muud, kui annab hädalisele õigusabi. Arusaamatuks jääb seadusandja mõte anda riigi õigusabi osutamise ainuõigus advokatuurile. Ometi on olemas kolmas sektor ja vaba juristkond, kel piisab nii aega kui ka õiguslikku pädevust laenuohvreid abistada, kuid kellele seadus ei anna selleks võimalust.

Siit saab teha vaid ühe järelduse. Õigussüsteemi juhid on teinud kõik endast oleneva, et muuta riigilt õigusabi saamine SMS- ja kiirlaenude ohvritel võimalikult keerukaks. Selle asemel, et niisuguse ühiskondliku vähkkasvaja laienemisele piiri panna, salamisi hoopis turgutatakse teda.

LAURI VITSUT

Rahvaliit

[esiletõste]:  Õigussüsteemi juhid on teinud kõik endast oleneva, et muuta riigilt õigusabi saamine keerukaks.

Jaga |