Martinsoni võitlust laste vaimse tervise eest päädis võit

.

„Juba 2006. aastal eraldas Tallinna linn oma eelarvest raha laste vaimse tervise keskuse ehitusprojekti koostamiseks, 2008. aastaks oli projekt valmis ning keskuse ehitamine võinuks alata,“ meenutas Martinson. „Ootasime pikisilmi keskuse ehitamise alustamist, kahjuks kaotasime selleks rahaliste võimaluste viibimisega palju meie laste ja noorte aitamiseks vajalikku aega," rääkis Martinson ajalehes Pealinn. „1990-ndate lõpul tõstetud laste vaimse tervise probleem peab nüüd kogenud ja ka noorte spetsialistide töö tulemusel lahenduse leidma. Soovin jõudu kogu Lastehaigla psühhiaatriateenistuse meeskonnale,“ ütles abilinnapea. Tema sõnul võitlus keskuse teenuste rahastamiseks jätkub. Kuigi juba esimestest päevadest alustatakse tööd täiskoormusel, on haigekassa eelarves eraldatud selleks null (!) lisaeurot.

„Maja on valmis, personal on kasvanud ja arenenud. Mis valmis pole, on see, et tänase seisuga me ei tea, kas sel aastal keskuse tööd rahastatakse või ei. See protsess veel jätkub. Tahan olla optimist, sest avamisel olid kohal kõrged ametnikud, teiste seas peaminister, tervise- ja tööminister ning haigekassa juhatus. Loodan, et meie mure jõudis nende kõrvu. Ei saa olla, et jääme rahastuseta,“ märkis Martinson.

„13 aastaga raskelt kätte võideldud hoone ehitamine ise võttis aega vaid aasta,“ ütles Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees dr. Katrin Luts. „Nüüd saame psühholoogiliste ja psühhiaatriliste probleemidega peredele paremat abi võimaldada. Loodetavasti ravikindlustussüsteem mõistab keskuse vajalikkust ja on suuteline selle abi peredele ka rahaliselt kättesaadavaks tegema.“

Keskuse juht dr. Anne Kleinberg selgitas, et selles tervishoiuasutuses sisaldub elemente Inglismaa söömishäiretega inimeste keskusest, Soome väikelaste psühhiaatriast ja Norra stiilist, mille järgi kõik peab olema kodune ja hubane. Hoone kerkis Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi toel. Enam kui 6,6 miljoni eurosest kogueelarvest on 3 542 179 eurot Norra riigi toetus, 624 750 eurot Eesti riigi kaasfinantseering, ülejäänu on Lastehaigla omafinantseering.

Jaga |