Baltimaade konservatiivid: Ärgake, Baltimaad!

Deklaratsioon tunnistab Baltimaade ühist ajalugu ja väärtusi, hoiatab nii idast kui ka läänest lähtuvate ohtude eest ja kutsub üles jääma truuks rahvusluse ning patriotismi ideaalidele. Kolme Balti riigi rahvuslased näevad põhiliste ohtudena oma poliitilisele ja majanduslikule iseseisvusele imperialistlikku ning globaalset maailmapoliitikat, mis soosib massiimmigratsiooni ja rahvusüleste institutsioonide loomist. Ohtudena vabadusele näevad rahvuslased ka Euroopa Liidu jätkuvat tsentraliseerimist, ähvardavat uut massiimmigratsiooni, finantsilisi välismõjusid, Venemaa imperialistlikke ambitsioone ja oma rahvaste keerulist demograafilist olukorda.
Ühisdeklaratsioon kutsub üles tugevdama Balti riikide kaitsejõude ning
arendama isamaalist haridust ja kultuuri, taastamaks oma rahvuslik
uhkus, vaimne ühtekuuluvus ja usk iseendasse.

Deklaratsiooni allkirjastamise eel peetud kõnes ütles „Kõik Läti eest!“ üks liidreid Raivis Dzintars: „Tihti arvatakse, et rahvuskonservatiivid on multikultuuri vastu, kuid iroonilisel kombel oleme just meie kõige rohkem selle poolt. Mitmekesine maailm tähendab rahvusriikide säilimist, mitte rahvuste lahustamist. Me peame kaitsma oma väikesi rahvaid ja seega ei saa me lubada mingisugust uut massilist sisserännet."

Eestlaste esindaja, Rahvaerakonna juhatuse liige Ruuben Kaalep kinnitas, et Baltimaade koostöö on määrav, kui tahame oma riikides rahvusena püsida. „Eesti, Läti ja Leedu seisavad täpselt samasuguste probleemide ees ja ühiselt on palju lihtsam kaitsta oma õigusi sellistes küsimustes nagu piirileping või okupatsioonikahjude hüvitamine.
Rahvuslaste edu ühes riigis peab levima ümberringi nagu tuli heinakuhjas. Täpselt seda kartsid näiteks kommunistid sõdadevahelisel ajal kõige rohkem, kui võeti eesmärgiks Balti sõjalise liidu nurjamine,“ ütles Kaalep.

Eesti konservatiivide juht Mart Helme lisas, et 13. sajandil õnnestus sakslastel meie rahvad ühekaupa vallutada, sest me ei võidelnud koos, vaid tülitsesime. Samuti õnnestus Molotovi-Ribbentropi pakt, kuna me ei teinud koostööd. Me peame ükskord ometi sellest õppima. Suurriikide diplomaatia on alati saladiplomaatia. Aga kui meie väikerahvastena ei aktsepteeri selliseid salakokkuleppeid ja üheskoos vastu hakkame, ei hakka need kunagi toimima.“

Leedu Rahvuslaste Liidu esimees Gintaras Songaila pidas kummaliseks, et kõik kolm Balti riiki elavad eraldi infoväljades. „Just see võimaldab meiega ükshaaval manipuleerida ja meid allutada. Me peame astuma resoluutseid samme oma infoväljade ühendamiseks ja sel moel niisuguste mõjutamiskatsete nurjamiseks.“

Pärast deklaratsiooni allakirjutamist toimus Bauska linnaväljakul kõnekoosolek. Bauska linn Lätis oli üks paiku, mida 1989. aastal läbis Balti kett. Alates juunikuistest kohalikest valimistest juhivad Bauskat Läti rahvuskonservatiivid.


AKEN:

Ruuben Kaalep:

Rahvuslaste edu ühes riigis peab levima ümberringi nagu tuli heinakuhjas.

EKRE pressiteatest

Jaga |