Meie idapoliitika viletsus

HEIKI KORTSPÄRN,      13. november 2002


Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko visiit Tallinnasse tõi taas päevakorda meie idapoliitika, millega tegelemise Mart Laari valitsus unustas või hoopis ei osanudki seda teha

1994. aastal töötati Jüri Luige ministriksoleku ajal välja Venemaa "positiivse hõlvamise" poliitika. President Lennart Meri omaalgatuslikul ettevõtmisel ja meie põhiseadust eirates sõlmiti Eestile kahjulikud ja mittevajalikud nn juulilepped. Vene väed olid sunnitud Lääne survel lahkuma niikuinii. Tegelikult vajati lepingut selleks, et juba ammu "küllakutsustud" okupatsiooniarmee saaks Eestist "väärikalt" lahkuda...

Piirileping siiani tegemata

1995. aastal teatas Siim Kallas, et kiire Euroopa Liitu ja NATO-sse astumise nimel ei loobu Eesti piirilepingus Tartu rahust. Aasta hiljem sõitis välisminister Siim Kallas Petroskoisse, kus ta alandavates tingimustes kirjutas rõõmsasti alla loobumisele Tartu rahu mainimisest piirilepingus ja nõustus ekspertrühma loomisega, kes töötaks välja soovitused venekeelse elanikkonna olukorra parandamiseks Eestis.
Igal aastal on kõik võimulolijad jaganud rahvale lubadusi: kohe sõlmitakse piirileping ja Venemaa turud avanevad. Tuhkagi!
Lausa halenaljakas oli lugeda Balti Venemaa Uurimise Keskuse (!?) esindaja Marko Mihkelsoni pommuudist, et Eesti peaminister Siim Kallase ja Venemaa peaminister Mihhail Kasjanovi kohtumine Peterburis oli kahtlemata tähelepanuväärne poliitiline sündmus. Veelgi tobedam on "Venemaa uurija" väide, et kolmikliidu taandumine ning kaksikliidu koalitsioonilepe koos Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku registreerimisega olid Venemaale signaaliks, mis sundis Eesti suhtes taktikat muutma!

Orjarahva alandlikud poliitikud

Siinkohal tuleb kurvalt tõdeda, et Eesti on taasiseseisvumisaja jooksul olnud suuteline Venemaale andma ainult ühepoolseid järeleandlikke signaale.
Meie poliitikute orjarahvalik "tarkus" lubab meil lugupidavalt vastu võtta proua Hakamadat, kes igati meie vabaduspüüetele vastu seisis ja härra Karaganovit, kelle kurikuulus doktriin nägi ette nn viienda kolonni jätmist Eestisse. Ka härra Zhirinovski võib igal ajal tulla ja kohapeal tshuhnaadele koha kätte näidata, nagu seda on varem teinud siin gastroleerinud näitlejad.
Seda, et me omal ajal vabatahtlikult Nõukogude Liitu astusime ja seejärel välja, teab ja respekteerib kogu maailm. Maailm teab ka, et eestlased on venelasi ahistav ja juudivaenulik rahvas. Ja miks peakski siis Venemaa eesti rahva kallal toimepandud genotsiidi eest vabandama? Palju aastaid lollitavad meie poliitikud eesti rahvast Tartu Ülikooli varade tagasisaamise lootusega!
Kas meie poliitikud on tõsiselt mõelnud, miks Venemaa topelttollide rakendamisega meid Lääne poole tõukas ja sellega eelkõige siinelavatele vene kodanikele palju muret valmistas? Kas meie poliitikud ei näe, et Venemaa on saavutanud ja saavutab kõigi oma nõuete täitmise Lääne poliitikute abiga? Kõik märgid viitavad sellele, et pärast külma sõja ametlikku lõppu on üle meie peade sõlmitud jälle salajased kokkulepped.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)