Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kolm kaabut, mustad mantlid ja tõrvikud

21. veebruar 2018

EKRE hõiskab jällegi oma suuraktsiooniga riigi aastapäeval. Nemad seovad seda rahvusliku narratiiviga, viidates nii Jüriöö-tulede kumale kui ka nüüdisaegsetele iseseisvuspüüdlustele, nähes tõrvikus eestlaste vabadusvõitluse sümbolit. Ent tõrvik on läbi ajaloo tõmmanud ligi ka äärmuslikke ideid. Ega asjata ei ole kõik enam või vähem kuritegelikud või siis salaorganisatsioonid oma rituaalides kasutanud tõrvikuvalgust, alustades kasvõi Ku Klux Klanist.

 

Vabaduse väljakult liikuma hakkava rongkäigu avavad Eesti hümn ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme sõnavõtt. Millest see mees kõneleb, on üldjoontes juba ette teada. Kindlasti hakkab ta halvustama valitsuse maksupoliitikat nii aktsiiside kui ka tulumaksu osas.

EKRE pink on ikka väga lühike, sest nende esitatud eelnõud on rabedad ja tihti juriidiliselt küündimatud. Kasvõi Jaak Madison, kes  saatis 6. veebruaril Riigiprokuratuurile märgukirja, milles palus alustada uurimist Riigikogu kantselei endise direktori Maria Alajõe suhtes. Ilmselt oli see paberikene nii lahja või ka vigane, et Riigiprokuratuur otsustas mitte alustada kriminaalmenetlust Riigikogu kantselei endise juhi suhtes, sest ei leidnud EKRE poolt esitatud kuriteoteates infot kuriteo toimepanekust. Kahjuks ei taipa Jaak Madison seda, mis vahe on tsiviilvaidlusel ja kriminaalasjal: "Tõendite hävitamine on käsitletav kuriteona juhul kui hävitatakse kriminaalmenetluses kasutatavaid tõendeid, kuid antud juhul on kohus nõudnud välja kirjavahetust tsiviilvaidluse raames," teatas ERR-i uudisteportaalile Riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik Kaarel Kallas.

EKRE tuli, rind ees, välja ka riigihümni teemaga. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid leidis, et EKRE oleks võinud oma hümniseaduse eelnõu teiste erakondadega varem läbi rääkida. Ta leidis, et seadusest tähtsam on kodaniku isiklik siiras suhe lipu, vapi ja hümniga. Praegu on oht, et entusiastid kordavad eelmise peaministri Taavi Rõivase viga, kes kampaania huvides ronis oma parteiga sõjalennukite selga ratsutama.

 

"Lugupidamatus ja protest teatud riiklike sümbolite vastu näitab tihtipeale vastumeelsust hetkel valitseva poliitika vastu, mitte rünnakut riigi vastu," kommenteeris Karilaid. Näiteks USA hümni laulmise ajal põlvitavad sportlased, kes protesteerisid sellega USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemiste vastu.

"Seaduse võib vastu võtta, aga tähtsam oleks kodaniku siiras, spontaanne, loomulik ja maast-madalast kaasa antud side lipu, vapi, hümni, keele, maa ja kohaliku kultuuriga," selgitas Karilaid. Kui see on puudulik, siis on mõistlik kohandada väärtuskasvatust.

Siia lõppu sobib hästi dr. Toomas Sullingu soovitus Eesti rahvale: „Võtke elu natuke rahulikumalt ja elage normaalselt!“

Sedasama soovitame ka EKRE kaabukandjatele – isa ja poeg Helmedele ning Henn Põlluaasale.



Viimati muudetud: 21.02.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail