Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kuuljad kurtide keskel

MARIT UDRAS,      26. november 2003


Selle aasta septembris avati Tallinna Kurtide Koolis esimest korda klass kuuljatele - 10. klass ehk GIS (gümnaasiumi esimese astme sotsiaalkallakuga paralleel), kus õpin ka mina.
Esimene õppeveerand on läbi ja alanud on uus. Tagasi vaadates võib öelda, et kõik on sujunud hästi. Kuuljad on kohanenud kooli, kaasõpilaste ja õpetajatega ning meie klassi õpilased on kooliga väga rahul. Kõik GIS-klassi õpilased on tulnud eri koolidest ning saanud lühikese ajaga sõpradeks. Õppetöö on olnud samuti edukas.
Kindlasti tekitab paljudes küsimust see, miks on täiesti tavalised noored läinud õppima kurtide kooli. Võib öelda, et meie klassis on koos sotsiaalse mõtlemisega inimesed ning paljud meie hulgast soovivad pärast gümnaasiumi lõpetamist sotsiaaltööd või mõnd muud sotsiaalvaldkonda õppima minna. Aluse selleks saab hea - näiteks õpime sotsiaalõppe tundides, kuidas tegelda erinevate puuetega inimestega, kuidas nendega suhelda. Läbime kõik ka praktika. Loomulikult õpime lisaks psühholoogiat, sest sotsiaaltöötajale on kindlasti inimhinge mõistmine väga oluline.

Aineõpetaja jutt edastatakse viipekeeles

Õpime viipekeelt ja saame juba esimese õppeveerandi järel viipekeeles suhtlemisega hakkama - nagu iga keele puhul on esialgu kergem aru saada kui ise viibelda. Mida rohkem me aga koolikaaslastega suhtleme, seda enam selgeks meil see keel saab. Mõnesid aineid õpivad kuuljad ja kurdid koos - näiteks füüsikat, kunstiajalugu ja psühholoogiat -, sellisel juhul annab tundi aineõpetaja eesti keeles ja tõlk edastab tema õpetuse viipekeeles. Kurdid lapsed on omandanud viipekeele nagu meie emakeele, kuid nad õpivad lisaks ka teisi keeli, eesti keeltki on neil vaja õppida. Omapäraseks suhtlemisviisiks kurtide ja kuuljate õpilaste vahel on mobiiltelefoni ekraanile sõnumi kirjutamine ja selle teisele lugeda andmine.
Loomulikult võib sellisel puudega ja tervete laste integreerimisel tekkida probleeme ning arusaamatusi, kuid nendest on kergesti üle saadud suuresti tänu sellele, et kooli direktori Ave Paadi poole saab iga murega pöörduda ja on teada, et need leiavad kiire lahenduse. Nii direktor kui õppealajuhataja Kaja Maripuu on õpilaste seas väga hinnatud, kuna mõlemad on inimesed, kes armastavad noortega töötada ja õpilased ei jäta seda märkamata.

Kool aktiivsetele õpilastele

Koolis toimub väga palju mitmesuguseid üritusi, sest kool on täis aktiivseid õpilasi. Näiteks võib tuua selle, et juba enne kooli algust toimus Karepal tutvumislaager, mis kindlasti aitas uutel õpilastel kooliperesse sulanduda. Nagu ikka koolides, on võimalik võtta osa mitmesugustest huviringidest. Kurtide hulgas on häid sportlasi. Sel suvel sai näiteks meie kooli õpilane, 17-aastane Kairit Glenko esimese koha Euroopa kurtide meistrivõistlustel kergejõustikus. Koolis on asutatud ka õpilasomavalitsus, kus koolielu elavdamise ja tekkivate probleemide lahendamise nimel töötavad koos kurdid ja kuuljad noored.
Koolimaja on väga kodune ja teistest tavagümnaasiumidest palju väiksem. Maja ise on endine lasteaed, hoone ühes osas tegutseb lasteaed siiani ning sealgi käivad nii kuuljad kui kurdid lapsed, eri rühmadesse jaotatult.
Klassid on koolis väikesed, umbes kümmekonna õpilasega, kuuljate klassis on meid koguni 28, kuid siiski vähe võrreldes mammutkoolidega. Väikeses koolis on hea õppida, kuna koolipere on sõbralik, abivalmis ja kokkuhoidev, valitseb pingevaba õhkkond ning koolivägivalla probleeme meil ei esine.

Hoolivus väärtustab inimsuhteid

Järgmisel aastal tuleb uus kuuljate kümnes klass ja loodetavasti nii igal aastal. Praegusel kuuljate klassil on au olla kooli esimene "kuuljate lend". Kindlasti on need, kes on gümnaasiumis õppinud Tallinna Kurtide Kooli kuuljate klassis, edasises elus tavalisest koolist tulnutest tunduvalt hoolivamad ja sallivamad. Need on aga omadused, mida meie ühiskond veel kahjuks vähe väärtustab, kuigi hoolivusel peaksidki inimestevahelised suhted põhinema.

Hoolivus ja sallivus on omadused, mida meie ühiskond veel kahjuks vähe väärtustab, kuigi hoolivusel peaksidki inimestevahelised suhted põhinema.

Viimati muudetud: 26.11.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail