Nädala juubilar SALVADOR ALLENDE 100

Tšiili marksistlik poliitik ja 29. president Salvador Isabelino Allende Gossens oli 1970-ndate aastate alguses Nõukogude Liidu suur lootus saada Ladina-Ameerikas jalg tugevamini maha. Kuubal oldi kohal, kuid seda jäi väheks. Vaja oli USA traditsioonilist ”valitsemisala” veelgi murendada. Aspirandina Moskva Riikliku Ülikooli välismajanduse kateedri juures kandidaadiväitekirja ette valmistades kuulsin peaaegu iga päev valdavalt juudisoost professorite vaimustust, et Kremli pingutusi on krooninud edu ja ”meie mees” on nüüd Tšiilis võimul.

Kolme tütre isa (nagu Karl Marx), vabamüürlane ja arstidiplomiga Salvador Allende oli olnud Tšiili poliitikas juba alates 1933. aastast, kui ta vastukaaluks kommunistlikule parteile asutas sotsialistliku partei ja sai Rahvarinde valitsuses ministrikoha. Teda tituleeriti juba siis marksistiks, mis talle põrmugi ei meeldinud, sest intelligentse inimesena oli ta proletariaadi diktatuuri vastu. Talle meeldis palju rohkem demokraatliku sotsialisti tiitel.  Sotsialismi levimisse ta aga uskus. Arusaadav, sest tegu oli kapitalismi ja vabaturumajanduse vankumatu vastasega. Tema suhted USA-ga olid mõistetavalt jahedad, kui mitte vaenulikud. Washingtonis teati väga hästi Allende headest suhetest Nõukogude Liidu ja Kuubaga. Viimase kaudu toimetas Moskva nii rahaliselt kui ka ideoloogiliselt Allende võimuleupitamist.

Juba 1952., 1958. ja 1964. aasta presidendivalimistel oli Allende üritanud võita, kuid edutult. Visa marksistina sai ta neljandal katsel, 1970. aastal oma tahtmise. Vasakpoolse valimisliidu Rahvaühtsus (Unidad Popular) kandidaadina avanesid talle napilt, kuid kindlalt Santiago presidendipalee La Moneda vasknikerdustega uksed.

Väidetavalt oli Moskva investeerinud Allende võimulepürgimisse 420 000 dollarit, mis tänaste vääringute järgi oleks 8–9 korda suurem summa. Otsekohe pärast valimisi hakkas Washington otsima kontakte Tšiili kõrgemate sõjaväelastega, et ette valmistada neile vastuvõetamatu presidendi kukutamist sõjaväelise riigipöörde abil.

Allende käivitas otsekohe programmi La v?a chilena al socialismo ehk ”Tšiili tee sotsialismi”. See tähendas vasetootmise ja välismaise kapitali riigistamist, majanduse tsentraalse juhtimise sisseseadmist, tööliste palkade tõstmist, hindade külmutamist, maareformi – suurmaaomanike valduste jagamist talupoegadele,  tasuta piima koolilastele, katoliku kiriku mõjujõu vähendamist, tervishoiureformi jne.

Allende sai otsekohe tunda keskklassi, varakate tšiillaste ja muidugi ka sõjaväelaste vastuhakku. Temas nähti üksnes tööliste presidenti. Riigipöörde ettevalmistamine käis varjamatu hooga ja president oli võimetu seda takistama. Kindral Pinocheti juhtimisel pandi see toime 11. septembril 1973. Riigipöörajad pakkusid Allendele lennukit, et riigipea lahkuks riigist, kuid  ta keeldus. Allende ootas abi Kuubalt ja Tšiili töölisklassilt. Paarikümne lähima kaaslasega barrikadeerus ta presidendipaleesse, et abi saabumiseni vastu pidada. Kuid abi ei tulnud.

Kui Pinocheti sõdurid paleesse tungisid ja Allendet kinni võtma suundusid, laskis ta end venelaste AK-47-ga maha. Selle relva kabal oli  tahvlike kirjaga ”Heale sõbrale Salvador Allendele Fidel Castrolt, kes eri meetoditega püüavad saavutada sama eesmärki”.

Nõukogude Liidule nii oluline Ladina-Ameerika ”vallutamise” platsdarm oli haihtunud.

Punane maailm asus süüdistama Tšiili sõjaväge Allende mõrvamises. Kuid nii seitse Allende kaaslast presidendipalees kui ka teda kinni võtma tõtanud Pinocheti sõdurid nägid enesetappu pealt. Allende hauaplats ühel avalikkusele teadmata surnuaial jäi tähistamata. Tema kodu rüüstati. Sõjaväelased hävitasid kõik mis marksistliku presidendiga oli seotud. Isegi La Moneda palee sisustus vahetati välja. Pärast Pinocheti ajastu lõppemist hakati Tšiilis taas nostalgiliselt rääkima Allendest. Viimasel aastakümnel on Tšiili valitsustesse jõudnud mitmed tema tollal noored võitluskaaslased, kellel 35 aastat tagasi õnnestus kindralite kättemaksu eest välismaale  põgeneda. Tänaseks on ka Allendest tehtud tasahilju hingitseva marksistlik-sotsialistliku ilmavaate märterikoon.

TIIT MADE

Jaga |