Kuidas Tartu jälle ülikoolilinnaks sai

Jaan Niin,      29. november 2006


Tartu ülikooli taassündi selgitab Venemaa 120 aasta tagune ajalooraamat niimoodi:
Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli peagi pärast Liivimaa hõivamist, 1632. aastal asutanud Tartusse protestantliku ülikooli. Kuid Põhjasõja ajal viidi ülikool Pärnusse, kus ta oma tegevuse lõpetas.
Hoolimata Liivimaa aadlike poolt 1710. aastal tsaarile esitatud palvest ülikool säilitada ja Peeter I esialgsest nõusolekust seda teha, ülikooli ei avatud ja sellest isegi ei kõneldud kuni 1798. aastani. Siis kehtestas keiser Paul I riigis korra, mis lõpetas igasuguse ühendusepidamise välismaaga, keelates ka kõik noorte inimeste õppe-eesmärgilised väljasõitmised Venemaalt. Kuna seni olid linnade ja külade luterlike koguduste pastorid saanud vaimulikukoolituse enamasti välismaal, tekkis küsimus: kust võtta kirikutele pastoreid, aga ka koolide jaoks õpetajaid, ning muidugi ka arste ja juriste, kui pole sellist ülikooli?

Olukorra normaliseerimiseks lubas Paul I asutada "Balti krai" jaoks protestantliku ülikooli, mille põhikirja ta ruttu kinnitas. Esialgu pidi see tulema Tartusse, kuid peagi otsustas keiser asukoha Miitavi (praegu Jelgava) kasuks. Ent Paul I äkilise surma tõttu jäi Jelgava ülikool keisri määratud tähtajaks avamata. Paul I poeg keiser Aleksander I eelistas protestantliku ülikooli asukohana Tartut, kus see 1802. aastal asutatigi Paul I kinnitatud põhikirja alusel. See põhikiri kehtis aga ainult 1804. aastani, sest osutus ebapraktiliseks. Tollase rektori Parroti taotlusel ja seoses Tartu õpperingkonna loomisega kehtestati ka Tartu Ülikoolis riigi üldine ülikoolipõhikiri. Selle alusel sai ülikool määratluse keiserlik.

Eestlased on tänini igati rahul keiser Aleksander I tegevusega Maarjamaal –ollakse tänulikud nii Tartu ülikooli kui ka 1816. aastal antud nn priiuse eest. Tänapäeva Venemaal ilmunud teoses "Peeter Suur – khaan-ristisõdija?" (Moskva, 2005) uuema aja Vene valitsejate hindamisel aga ei leia Napoleon Bonaparte'i võitnud Aleksander I Blagoslovennõi [Õnnistatu] mingit armu – talle ei lubata eales andeks saada oma isa tapmise pattu.

Kuna Aleksander I tegi kõik endast oleneva Tartu ülikooli taasavamiseks, peaks Emajõe Ateenasse püstitama Gustav II Adolfi ausamba kõrvale kindlasti ka Aleksander I kuju.


Foto:
VORMID VAHELDUVAD: Keiserliku Tartu ülikooli peahoone katust kaunistasid tsaariajal riigiusu rist ja sibulkuplistik. (Tartu ülikooli ajalugu II. Tallinn 1982). Eestikeelne Tartu ülikool tähistab 1. detsembril oma 87. sünnipäeva.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)