Omavalitsuste areng läbi eeliste ja sisemiste ressursside

Eeliste kasutamine

Väljasuremise peatamiseks ja arengule alusbaasi loomiseks peavad regioonid kasutama oma eeliseid. Mis võib aidata väikelinnadel ja -valdadel saada konkurentsivõimelisteks riigi ulatuses? Toon järgnevalt viis võimalust. Esiteks, võrreldes pealinnaga oluliselt suurem territoriaalne reserv uute ja olemasolevate tööstuste arenemiseks. Teiseks, palju odavamad maa- ja kinnisvarahinnad, ning tööjõud - see faktor lubab nüüdisaegsete tehnoloogiate ja modernse logistika abil tuua osa tootmisest suurematest linnadest regioonidesse. Kolmandaks, ökoloogiliselt puhas ja terve keskkond, ainulaadsete looduslike objektide olemasolu: jõed, järved, metsad jne - mis soodustavad meeldivaid elutingimusi ning spordi- ja tervisekeskuste ehitamist. Neljandaks, ajaloolis-kultuuriline pärand, mille olemasolu ja köitvus mõjutab samuti omavalitsuse kujunemist turismikeskuseks riigi tasandil. Viiendaks, kohaliku omavalitsuse juhtorganite kõrge administratiivne, sotsiaalne ja kultuuriline mõju.

Otsest lahenduskäiku väikelinna või -valla puuduste vähendamiseks ja eeliste maksimaalseks ärakasutamiseks on keeruline anda, sest lähenemine peab olema kompleksne. Peamine ressurss on inimesed, kellele tuleb luua soodne elukeskkond - ühtaegu nii mugav sotsiaalne keskkond kui ka arenenud infrastruktuur. Kvaliteetse inimressursi suurendamiseks on vajalik haridusasutuste olemasolu. Kõik see on omavahel seotud ja pole võimalik ilma investeeringuteta. Poliitiline ja finantsolukord ei luba loota abile väljastpoolt, mistõttu on vajalik stimuleerida inimesi ärilisele aktiivsusele omavalitsusüksuse siseselt.

Sisemise ressursi stimuleerimine

Ükskõik millise idee ellukutsumine, eriti väikeäris, on tihedalt seotud millestki loobumisega. Algaja ettevõtja seab ohtu oma rahalised vahendid, kulutab aega, investeerib kõik olemasolevad ressursid. Sellise otsuse vastuvõtmine ei ole alati kerge, sest majanduslikku tulemit on võimalik prognoosida vaid umbkaudselt. Kuidas ja millega saab teda aidata omavalitsus? Mulle tundub, et seda abi saab tinglikult jagada kaheks võrdseks aspektiks - praktiliseks ja emotsionaalseks.

Praktilise poolega on kõik küllaltki lihtne: see hõlmab nii ruumide üürisoodustusi, dotatsioone algajatele ettevõtjatele, abi tegevuslubade vormistamisel jms.

Mis puudutab psühholoogilise motivatsiooni aspekti, siis sellest räägitakse väga vähe. Võimalik, et see on seotud raskustega efekti hindamisel, erinevalt praktilisest abist.

Kuidas pakkuda tuge tulevastele ärimeestele, et nad tegutseksid oma linnas, mitte pealinnas? Kõigepealt on vajalik esitada kohaliku omavalitsuse kindel arenguplaan aastateks ette. Samuti on vajalik tõsta inimeste teadlikkust oma elukoha suhtes ning kujundada regiooni mainet.

Omanäolisuse tekkimisel hakkab kasvama samal territooriumil elavate inimeste ühtekuuluvustunne. Nii hakkavad lahenema paljud probleemid, mis on suunatud ühisele eesmärgile - linna või valla heaolule. Vastastikune püüdlemine koostööle (elaniku ja omavalitsuse vahel või riigi ja omavalitsuse vahel) lubab jõuda iga kodaniku soovitud eesmärgini - elada edukas Eestis. Kuid kuni riik ei optimeeri kulusid, lootes saada oma kodanikest tulu, pole mõtet rääkida regioonide kiirest arengust.

Olen veendunud, et omavalitsuses, isegi toetuseta „ülaltpoolt", on võimalik luua selline sotsiaalne elukeskkond, millest saab eeskuju ja stiimul riigi arengule tervikuna. Selle jaoks on vajalik vaid iga elaniku tahe ja püüdlemine.

[esiletõste] Kahjuks on ununemas ajad, kui arengu all mõeldi investeeringuid ja uusi tehnoloogiaid, mitte banaalset kulude vähendamist.

MAKSIM BUTŠENKOV, Tallinna Arenguteenistuse juhtivspetsialist, Tapa vallavolikogu liige

Jaga |