Kui reformida, siis nagu kord ja kohus

Kriis mis kriis

Praegune uutmine on tegelikult üks uudutamine.  ”Innoveeritud” kompuutersüsteemi tagajärg: pensionid tuleb kätte toimetada jalgrattaga! Sotsiaalminister oli sunnitud lahkuma, et riigi ideoloogia kasvõi tuha allgi säiliks. On ju siililegi selge, et kui jääral munad kärbitud, saab valmis oinas, kelle soo määramine pole kunagi kedagi huvitanud, küll aga on igal oinal mihklipäev.

Kui kevadel ait varakult tühi, tuleb põldu juurde harida, et järgmine saak parem saaks. Vaja suurendada investeeringuid, mitte aga neid kärpida, mis tähendab majanduskriisi ettevalmistamist. Selle mõistmiseks pole vaja talumehemõistust, piisab karjapoisi omastki.

Valitseja ideoloogiline kriis seab ohtu põhiseadusliku korra. Näeme, et valitseja on mitmel aastal tegelnud  põhiseaduse § 87 üheksast käsust vaid ühega: koostab riigieelarve eelnõu jne.  § 158 ütleb: omavalitsuse piire ei tohi muuta sunniviisiliselt. Aga mida üritatakse?

Sõna "haldusreform" hüürgamisega püütakse oma ideoloogilist kriisi varjata. Hull asi on see, et kala hakkab mädanema peast - kriis levib ühiskonnas ülevalt alla.

Päris hullu pole veel kedagist! Teame, et inimene ei suuda kogu elu maakeral hävitada. Ka globaliseerunud intellektiga (s.t deformeerunud mõtlemisvõimega) valitseja ei saa kogu elu Eestis seisma panna. Pealegi on Eestil seamoodi vedanud - globaliseerunud ja korrumpeerunud kaupmeestel  (Laari "välisinvestoreil"), tol rändtirtsuparvel, kes kapitalismi kriisi viib, pole hetkel kuhugi edasi lennata. Hiinasse nad kõik ei mahu., Aafrikasse veel kõik ei pääse, sest relvakaupmehed on hõivanud sealsed turud oma kaubale, mille tarbimine on suur, sest sõjad käivad mürinal. Aga Emexi väravate sulgemisele peaksime siiski mõtlema - eurorahade eest soetatud seadmeid on vanarauda viidud ja töötajad tööta jäetud.

Peame läbi arutama, kuidas küll Eestis võim riigimeestelt müügimeestele üle läks, kuidas demokaatiaoras maha tallati ja majanduse loomulik struktuur lammutati, turud  maha parseldati, korruptsioon lokkama lõi. Kuidas rändtirtsuparve "vabaduse" eest võideldi ja vastutamisõigus Brüsselisse “delegeeriti”.

Siis saab edasi minna, s.t tagasi pöörduda kapitalistlikule arenguteele.

See pole veel lõpp. Lõpp hakkab liginema siis, kui omavalitsuski enam ei suuda ega taha lahendada elulisi küsimusi (põhiseaduse ? 154).

Kas uuta või uudutada?

Liitmine ja lahutamine on aritmeetikatehted. Muiste neid reformiks ei nimetatud.Ärgem laskem reformi mõistet nüüdki “innoveerida”, ära uudutada. Reform olgu ikka sellisele rajale astumine, kus takistuste ületamine kergem.

Näiteks lammas läheb mulgupuid kõrvale nihutades koplist paremale karjamaale, et kõht täis saada. Kui lähed lammast takistama, astub ta vastuvaidlematult eemale, et seljapööramisel sama jätkata. Tähendab, lambal on metodoloogia, kuidas teostada oma meetodit, mulgupuude nühkimist. Globaliseerunud intellektiga võimulistuja ütleb selle kohta: totaka talumehe hämamine. Aga nii, kui on loomariigis, peab  olema ka inimlooma-riigis.

Juhtimiskunst saab avalduda vaid reaalses maailmas, siin ja praegu.  Valitsus ei saa eelarvet teha, kui Läti, Brüssel või Moskva ei paku usaldusväärset majandusprognoosi. Valitsusjuht tahab teada, kuidas on lood Rootsis. See on oma arengus aegruumi niisuguses punktis, kus dimensioon erineb Eesti omast 30 aastat. Aga  juhtimiskunsti läheb meie “istuval ministril” ja “istuval valitsusel” vaja aegruumi siinses punktis. Nemad aga istuvad ühemõõtmelises ruumis – kriisis, olles kinnitanud mujalt kopeeritud (“harmoniseeritud”) seadused. Need seadused ei saa toimida, sest neljas dimensioon näitab hoopis teist ruumi. Ja põrguline muudkui põrutab allakäigutrepist “üles”. Nii aeg kui ka allakäik on suunaga mõisted. Tagurlane saab allakäigutrepilgi, selg ees, “ules” põrutada.

Kapital on peamine, millega saab lisaväärtust luua. Tootmishooned ja seadmed on meil enamikus korrumpeerunud võõramaalastele sokutatud, Eesti majanduse loomulik struktuur lammutatud. Kümned tuhanded kätepaarid on sunnitud sünnimaa hülgama. Rahva tervis on viidud Aafrika tasemele.

Ka turud on suures osas võõramaa kaupmeeste käes. Kas uue maja või auto omanik on Eestimaalt? Enamik on majandusest irdunud võõramaiste rahakaupmeeste (kunagiste pankade) omandis. Riigieelarve täitub suurelt osalt vaid välisvõla kasvu arvel. Siia meelitatud “lüpsjad”, korrumpeerunud maailmakaabakad (Mart Laari “välisinvestorid) on kohe-kohe edasi lendamas.

Lohutust kah!

Täna oleme hullemas seisus kui USA. Kuigi USA dollaril pole alates 1971. aastast tagatist, saab kriisihäll raha juurde trükkida, et kollapsit edasi nihutada. Eesti on Euroopa riikidest küll kõige kehvemas seisus, aga tänu väiksusele ja eelkäijate poolt valitud asukohale, on tal ellujäämisvõimalused siiski suuremad kui USA-l. Meie geopoliitiline kapita l--- meri, Golfi hoovuse mõju ja kuigipalju viljakas muld - annab tohutu potentsiaali. Jätkuks vaid mõistust kõike seda kaitsta “lüpsjate” eest.

Siililegi selge, et nii emake Maa kui ka elu sellel on üks tervik. Olime kuulnud: kui Tokios liblikas tiiba lehvitab, siis Pariisis puulehed värisevad. Me ei uskunud seda. Nüüd nägime: kui Hiina rahakaupmees tõmbas taskust tengelpunga nii, et dollaripaber lehvima jäi, lõid USA rahakaupmeeste valdused, pehmelt öeldes, kõikuma. Riik vajab valitsust vaid selleks, et ta looks kaitse selliste kõikumiste vastu.

Kapitalistlik majandusformatsioon on progressiivne seetõttu, et kapital teenib oma omanikku. Kapitalismi tunnuseks on turumajandus, mille eelduseks turu olemasolu. Tuleb taastada majanduse loomulik struktuur, et tagada inimõigused ja EV põhiseaduse toimimine. Näiteks, igal inimesel olgu õigus ennast teostada vabalt valitud erialal. Metodoloogia võiks rajaneda sellel, kuidas taastada majanduse loomulik struktuur ja tagada inimõiguste täitmine (põhiseaduse § 19, kogu II peatükk).

Tagasi tuleb võidelda turud, eeskätt toiduturg. Kuidas aga tuua võõramaa korrumpeerunud kaupmehe käest tagasi rahvale kuulunud kapital? Osta, juhtimiskunsti poliitiliste sammudega, aiateivaste abil jne? Viimane ei ole selle rahva vääriline, kes suutis veretult lammutada 20. saj. Ida-Euroopa impeeriumi ja kelle eeskujul tehakse “laulva revolutsiooni”-taolisi revolutsioone; niisugune teoviis ei kuulu eestlaste kultuuri juurde.

Mõistlik Põltsamaa

Kuidas luua talunike ühistuid Põltsamaa vallas, anda neile tagasi Põltsamaa meierei, tagada, et ka kahe-lehma-piim viiakse töötlemisele? Selleks vedeleb rahahunnikuid, millega praegune valitseja midagi teha ei oska – kasutatud on vaid 10%.

Põhiseaduse § 154 ütleb, et kõik kohaliku elu küsimused lahendab omavalitsus. Mujal, näiteks Detroidis, kust rändtirtsud edasi lennanud, linn arutab isegi seda, kuidas lehmad tondilossides 22. korrusele elama panna ning parkides ja väljakutel juurikaid kasvatada.

Meetodid võivad igal omavalitsusel olla erinevad, n-ö tehnika küsimus. Näiteks Põltsamaal võiks piima kooli tuua otse talumeestelt 10-liitrilise pudeliga, võõramaistele kaubanduskettidele “lisandväärtust”annetamata, ja Tartust võiksid tulla Eesti kaitseväelaste jalga sõdurisaapad ilma raha väljaveota. Tartust võiks tulla ka busse Eesti teedele (ja mujalegi!) - autotööstuse insenerid ja konstruktorid saaksid ennast sünnimaal teostada. Vastasel korral peavad meie insenerid laskma ennast ümber koolitada keevitajaks või autolukksepaks, õpetajad maalriks, meditsiiniõed traktoristiks.

Maailmastumata mõtlemisvõimet paistab Põltsamaal olevat nii vallas kui ka linnas. Kevadine suurvesi põhjustab meil rohkem kahju kui kasu. Ja ongi allpool Põltsamaa silda juba tamm madalamaks lastud – voolaku mõnisada miljonit kanti enne suurvett Läänemerre, et üleujutust vähendada. Polegi vaja raisata aega ja raha uurimaks, kas vesi on märg või kuiv! Põltsamaa meestel täitsa oma mõistusega tehtud otsus: linna tamm aidaku valla maid. Koostöö missugune -- ei paberit, ei Brüsselilt põlvili loa küsimist --, et reform õigesti, eht  reformina - ära teha.

JAAK TOOME

uutmismeelne Tallinn-Nõmmelt

Kirja pandud Vikerraadiost kuuldust, ajalehtedest loetust, dokumentaalfilmidest nähtust ja väga vanade riikide kogemusi jälgides.

[fotoallkiri]  Vana piimapukk  - hääbunud maaelu kurb tunnistaja. Foto internetist.

Jaga |