Miks Jaana padrik sundüürniku korteris elab?

Heimar Lenk,      19. juuni 2002


Kesknädal

Erinevalt 4000 sundüürnikust, kes Tallinnas pikisilmi korterijärjekorras seisavad, elab Riigikogu liige ja Tallinna Linnavolikogu revisionikomisjoni esinaise Jaana Padrik juba kolmandat aastat linnalt saadud lukskorteris. Miks see nii on, et kolme aasta jooksul tublisti üle miljoni teeninud poliitik, kes ka ise endale elamise suutnuks muretseda, eelisjärjekorda võeti. Samal ajal peavad vähemkindlustatud pered oma järjekorra saabumist pikalt ootama.
Möödunud neljapäeval esitas Tallinna Linnavolikogu liige Heimar Lenk vastava arupärimise abilinnapeale Jaan Moksile.

Lp. Jaan Moks
Tallinna abilinnapea

Arupärimine

Tallinna Linnavalitsuse poolt eraldati Ankru tn 1-36 asuv munitsipaaleluruum Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni- ja Linnavolikogu liikmele Jaana Padrikule.
Padriku kolmeliikmelisele perele eraldati kõigi mugavustega, värskelt renoveeritud neljatoaline korter, mis oli hulga suurem kui tema poolt enne seda kasutatud eluruum. Munitsipaaleluruumi eraldamist majanduslikult kindlustatud inimesele, kelle sissetulekud kolme aasta vältel ületavad miljon krooni, vähekindlustatud sundüürnike arvelt, tuleks antud juhul käsitleda Padriku isamaaliitlasest kolleegi Lauri Vahtre poolt kastusele võetud "soodusüürnike " klassi toetamisena.
Samal ajal pusivad pusivad linnaosade korterikomisjonid nädalast nädalasse poolelukõlblike pindade ümber, et kuidagi mõni õnnetu pere vihma alt räästa alla upitada. Reeglina saavad kolme-neljaliikmelised perekonnad vaid viletsaid ühe-või kahetoalisi eluruume, milliseid raske kortereiks nimetada. Jaana Padrik kolis esimesse üürnikele ehitatud võiks öelda lukselamusse. Võtke välja vanad ajalehed ja võite lugeda, millist nördimust avalikkus selle peale avaldas.

Kui siinsamas volikogu saalis hääletasime üürnikele linna poolt korterite ehitamist, siis Padrik läks saalist välja. Ta ei hääletanud. Oma sõnavõttudes seisis ta linnakorterite ehitamise vastu, nagu Isamaaliidu fraktsioongi.
Kui Riigikogu eelmisel nädalal pikendas üürilepinguid, siis Padrik hääletas selle seadusemuudatuse vastu. Sama Padrik, kes suuresti sundüürnike häältega parlamenti tuli. Kui sa oled üürnike vastu, siis miks elad sa üürnikele mõeldud majas. Kui Tallinnas ootab aastaid oma korterit 4000 madalapalgalist perekonda.

Tulenevalt eeltoodust, palun vastata alljärgnevatele küsimustele:

1. Kelle otsusega ja täpsemalt millal ja milline munitsipaaleluruum eraldati Jaana Padrikule?
2. Kes juhtisid korteri eraldamise ajal Tallinna Linnavalitsust ja Kesklinna Linnaosa valitsust?
3. Kes kuulusid antud perioodil Kesklinna korterikomisjoni koosseisu?
4. Kas Ankru tänava elamusse plaaniti majutada Riigikogu liikmeid või oli see mõeldud vähekindlustatud perekondadele?
5. Ankru tänav 1 eluruumidele vormistati kolme aastased üürilepingud. Kas linn kavatseb peale tähtaja möödumist pikendada J. Padrikuga sõlmitud üürilepingut?
6.Väidetavalt oli Padriku poolt enne kasutatav eluruum Süda tn 14 väga kehvas olukorras. Kas samast majast on linn veel mõne perekonna ümber paigutanud munitsipaalsele pinnale?
7. Kui palju oli J. Padrikule korteri eraldamise ajal arvel kolme-, nelja-, viie- ja enamaliikmelisi peresid, kes vajasid elamistingimuste parandamisel abi?
8. Kas peate õigeks, munitsipaaleluruumi eraldamist majanduslikult kindlustatud inimesele, vähekindlustatud "sundüürnike" arvelt?
9. Kas Tallinna linnavalitsuse poole on pöördunud teisi Riigikogu ja Linna volikogu saadikuid taotlusega munitsipaalkorteri eraldamiseks?
11. Kas peate õigeks Jaana Padriku, osalemist Tallinna Volikogus ja volikogu revisjoni komisjonis?
12. Kuidas hinnata linnavalitsuse otsust eraldada munitsipaalkorter majanduslikult kindlustatud linnakodanikule Padrikule abivajavate linnakodanike arvelt?

Arupärimisele palun vastata suuliselt ja kirjalikult.
Lugupidamisega
11.06.2002

Viimati muudetud: 19.06.2002

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)