Kreeka ostis tanke

USA võimud on heaks kiitnud tehingu, millega müüakse Kreeka kaitsejõududele 400 tanki M1A1 Abrams, kirjutas Delfi, vahendades Defencegreece.com ja Ilta-Sanomate infot. Imelikul kombel pole ükski kommentaator ega poliitik seda oma teemaks tõstnud - olukorras, kus iga eestlane garanteerib oma isikliku rahakotiga Kreeka võlgu.

Tehing sisaldab ka tankide lihtsat remontimist, mis maksab samuti kümneid miljoneid eurosid, või täielikku moderniseerimist, mille hind on veelgi kõrgem. Vähemalt remonti läheb tankidel vaja, sest M1A1 on USA maavägede esitanki vanem versioon, mille tootmine lõpetati 1992. aastal. Täpseid hindu ära ei tooda, aga hinnaklassi võib hinnata selle järgi, et uuena maksid tankid kaheksa miljonit dollarit tükk. Samas teatatakse, et Kreeka relvajõud palusid ka hinnapakkumist 20-le AAV7 A1 soomukile, mida ostetaks 75-100.

Seda uudist lugedes peaks küsima: kas Kreeka võimude käitumist saaks liigitada vene majandusteadlase Alexander Sacki poolt defineeritud mõiste „põlastusväärne laen" alla?

Sack oli tsaariaegsel Venemaal ministriks ja pärast revolutsiooni emigreerus Pariisi, kus töötas professorina.

1920. aastatel tõi mõiste „põlastusväärne laen" avalikkusesse just Sack, kelle definitsiooni kohaselt sünnib selline laen siis, kui mõne riigi ainuvalitseja võtab laenu mitte riigi huve ja rahva vajadusi arvestades, vaid soovist suurendada autokraatiat riigis ja hirmutades selle vastu võitlevat rahvast. „Põlastusväärne laen" puudutab sel juhul kogu riigi rahvastikku.

„Tegemist ei ole rahva jaoks kohustusliku laenuga, vaid see on valitseva režiimi laen," märkis Sack. Teadlane nimetas seda „valitseja poolt isiklikuks tarbeks võetud laenuks". Kui see võim peaks langema, kaob võetud laen koos despootliku valitsejaga.

Sack liigitas „põlastusväärsete laenude" hulka ka olukorra, kus laen võeti valitsusse kuuluvate isikute või valitsusega seotud grupi poolt teenimaks ilmselgelt isiklikke huve.

Selleks et laenu saaks määratleda põlastusväärseks, peaks Sacki hinnangul laenuandja olema teadlik, et antav laen on rahva huvidega vastuolus. Sacki sõnul on laenuandja sellisel juhul sooritanud vaenuliku akti despoodi võimu all kannatava riigi rahva vastu. Sel juhul ei saa laenuandjad mõistetavalt ka oodata, et despootlikust režiimist vabanenud rahvas võtab diktaatori võetud laenud enda kanda.

Sacki teooriaga kooskõlas tühistas USA näiteks 2003. aastal Iraagi endise diktaatori Saddam Husseini poolt Venemaalt ja Prantsusmaalt võetud hiigellaenu. On olnud ka vastupidist. Näiteks apartheidirežiim „pärandas" Lõuna-Aafrika Vabariigile 18,7 miljardit dollarit laenu, mida hiljem, režiimi langedes ikkagi ei kustutatud.

Kuigi Kreekat ei valitse diktaator, tekib ometi küsimus, mil määral võiks Kreekasse suunatavat laenuraha, mis osaliselt läheb sealsete relvajõudude suurhangete finantseerimiseks, nimetada „põlastusväärseks laenuks"?

On ju selge, et finantskriisis vaevleva Kreeka sõjavarustuseost ei saa mingil juhul olla rahva huvidega kooskõlas.

INDREK VEISERIK

[pildiallkiri]

DIIL TEHTUD: Kreeka ostab USA-st 400 tanki M1A1 Abrams ajal, mil Hellase pojad ja tütred on võlgadesse uppumas.

Jaga |